Kultuuriministeerium on oma valitsemisala
2010. aasta eelarveprojektis arvestanud 2,37 miljardi krooniga, mis ületab ette
antud piirsummat 90 miljoni võrra.
Ministeerium märgib, et eelarveprojekt muutub tõenäoliselt läbirääkimiste ja augustikuise majandusprognoosi tagajärjel ning praegu on ennatlik prognoosida, millises summas valitsemisala asutusi 2010. aastal finantseeritakse. "Ilmselge aga on see, et kõigil valdkondadel, ka kultuuril tuleb väiksemate eelarvevahenditega läbi ajada. Kõik kultuurivaldkonnad on võrdsed ja eelistada ühte teise ees ei saa," teatas ministeerium.
Kultuuriministeeriumi kinnitusel tuleneb rahandusministri poolt antud piirsumma ületamine järgmistest asjaoludest:
• Kultuuriministeeriumile 2009. aasta keskel Riigikantseleist üle antud rahvastikuministri büroo ülesanded koos riigipoolse finantseerimisega Integratsiooni Sihtasutuse tegevustoetuseks ja kultuurilise mitmekesisuse programmide läbiviimiseks
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Välisabi ja kaasfinantseerimise vahendite kasv Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi programmide läbiviimiseks• Majandustegevusest laekuvate tulude muutus• Seadusest tuleneva õppelaenude kustutamise kuludega ja sellega seotud maksude kasv• Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude tõus
Suurim liikmemaksu tõus on seotud UNESCO liikmemaksu tõusuga 1,14 miljoni krooni võrra. "Rahvusvaheliste liikmemaksudega seotud eelarverea vähendamine ja sellega kaasnev osalemise peatamine rahvusvahelistes organisatsioonides seab ohtu Eesti riigi maine rahvusvahelisel areenil," hoiatas ministeerium.
Reformiparteilasest kultuuriminister Laine Jänes juhib erakonnakaaslasest rahandusministri Jürgen Ligi tähelepanu kaaskirjas ka sellele, et rahandusministeeriumi poolt piirsummade arvestamiseks kasutatud arvestusmetoodika pole vastavuses ei kehtiva seadusandlusega ega rahvusvahelise hea tavaga.
Nimelt on rahandusministeeriumi poolt piirsummade arvestamiseks kasutatud arvestusmetoodikat, mille kohaselt tuleks vähendada eelarves kajastuvat seadusest tulenevat õppelaenude kustutamise ja sellega seotud maksude, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude, Kultuurkapitali ja hasartmängumaksust laekuvate tulude arvelt tehtavate kulude osa. "Antud metoodika kohaselt eelarve projekti koostades tekib olukord, kus ministeerium ei saa lähtuda kehtivast seadusandlusest. Näiteks õppelaenude kustutamisega seotud eelarvet ei saa vähendada ilma seadust muutmata," nenditakse kirjas.
Valus teema on kultuuriministeeriumi jaoks valitsemisala koosseisu struktuur ja ning töötasuvahendite jaotus. Ministeerium märgib, et 2010.aasta eelarvesse planeeritavate tööjõukulude suurus sõltub suurel määral 2009.a eelarve edasistest muutusest ning teeb rahandusministrile ettepaneku esitada 2010.aasta koosseisu struktuuri ja töötasuvahendite jaotust jooksva aasta oktoobris ehk peale suvise majandusprognoosi avalikustamist ja eelarve kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt.
Kultuuriministeerium esitas rahandusministrile ka lisataotluse 2010. aasta tegevuste ja investeeringute katteks täiendavate rahaliste vahendite saamiseks kokku summas 168,6 mln krooni, millest 45,4 miljonit on tegevuskulud, 23,95 miljonit kultuuri- ja spordiprogrammid ning -projektid ja 99,24 miljonit investeeringud. Viimasest on 64,24 miljonit krooni mõeldud välisabiga seotud projektidele.
Kultuuriministeeriumi 2009. aasta eelarve piirsumma oli 2,6 miljardit krooni.
Eelmisel aastal ajasid ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid oma 2009. aasta esialgsete eelarveprojektidega rahandusministeeriumi poolt ette antud piirsummad kokku 8,9 miljardi krooniga lõhki, mis oli tol hetkel võrdne 3%ga SKPst.