Leedu president Dalia Grybauskaite ütles
telekanalile LRT antud intervjuus, et Leedu püüab vältida IMFi abiraha
kasutamist ning püüab ajavahemikus 2013-2015 eurole üle minna, vahendas
Bloomberg.
Lätis tuli IMFi abi kasutamine valitsuse kokkuvarisemise ja karmide kokkuhoiumeetmete hinnaga, ütles Grybauskaite, tõrjudes üleskutseid, et Leedu kasutaks riigi laenuvajaduse katteks pigem odavat IMFi raha kui kõrge intressiga laenu rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt.
„Selline laen tähendaks rahvusvahelisel tasandil tunnistamist, et valitsus ei saa hakkama ning peab paluma globaalset finantspolitseid, et see riigi rahaasjade ja majanduse juhtimise üle võtaks,“ ütles president.
Grybauskaite ütles, et 22,4%ne SKP langus teises kvartalis teda „ei hirmuta“, kuna see ei kajasta „majanduses tegelikult valitsevat olukorda“. „Meil olid siin kunstlikult üles puhutud mullid, hiiglaslikud numbrid, mis aga ei kajastanud riigi tegelikku jõukust,“ ütles Grybauskaite.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Investoritele on Leedu valitsuse ligi 10%se tootlusega võlakirjad „väga atraktiivsed“, ütles Bloombergile Landesbank Berlin AG fondihaldur Lutz Roehmeyer. Roehmeyer ütles, et Leedu järsk majanduslangus ei tee teda murelikuks vähemalt seni, kuni Leedul on selge plaan eurole üleminekuks. „See on väga kindel väljapääs majanduses tekkinud tasakaalutusest,“ ütles ta.
Võimalus, et Leedu siiski IMFilt abi palub, on Roehmeyeri sõnul täiendav pluss, kuna annab lisakindlust, et riik ei muutu maksejõuetuks. „Leedul on jätkuvalt võimalus IMFi poole pöörduda ja rahvusvahelistelt doonoritelt abi paluda,“ ütles ta. „EL ei lase Leedul kukkuda.“
Roehmeyer ütles, et kavatseb võimalusel kindlasti veel Leedu valitsuse võlakirju osta.
DnB Nord AB analüütiku Jekaterina Rojaka hinnangul peab Leedu riik tänavu laenama veel vähemalt 3,5 miljardit litti (1,45 miljardit dollarit).