- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teeme odavamalt ja paremini
Seoses majanduskriisi ja riigieelarve kärbetega on tõsiselt päevakorda tõusnud riigivalitsemise kuluefektiivsuse küsimus. Sama küsimus on praegu enamiku organisatsioonide ees. Riigi olukord on kindlasti paljudest erisustest lähtuvalt unikaalne, siiski on paljud praegu erasektoris kasutatavad parimad kogemused rakendatavad ka avalikus halduses.
Kuus ettevõtet - Helmes, Ernst & Young, Pricewater-houseCoopers, SAP, Oracle ning Raidla Lejins & Norcous - saatsidki sellest lähtuvalt rahandusministrile kirja ettepanekuga teha algust efektiivsuse suurendamisega, koondades teenusekeskustesse tugiteenused, nagu raamatupidamine, personalihaldus ja nende ülesannetega seotud IT-süsteemide haldus. Ühtlasi pakuvad ettevõtted välja, et keskused võiks luua era- ja avaliku sektori koostöös.
Tugiteenuste keskuste loomisel ja teenuste sisseostmisel on rahvusvahelistel ettevõtetel ja teistel riikidel küllalt pikaajalised kogemused. Ulatuslikum raamatupidamise konsolideerimine ja sisseostmine sai hoo sisse 1991, kui kütusekontsern BP otsustas suure osa oma raamatupidamisest teenusena sisse osta ja saavutas esimesel lepinguperioodil ligi 50% kulude kokkuhoiu.
Euroopas oli erasektori tugiteenuste sisseostulepingute koguväärtus 2008. aastaks võrreldes 2005. aastaga kasvanud 45%. Avalik sektor käib erasektori jälgedes ja paljud riigid on avaliku sektori teenuseid keskustesse koondanud või koondamas. Nt Austraalias on sellised keskused edukalt toiminud juba 1997. aastast ja Suurbritannia on ses vallas juba aastaid üks teerajajaid. Soomes loodi 2005-2008 tugiteenustele neli teenusekeskust, mis on ühendatakse üleriigiliseks keskuseks (alustab 2010).
Ka Eestis on see teema oluline, sest tugifunktsioonide täitmise kvaliteet ja efektiivsus kõigub avaliku sektori lõikes oluliselt. Nt tugifunktsioone täitvate ametikohtade osakaal võib sarnase töötajate arvuga asutuse puhul kõikuda 10-60%. Mitu ministeeriumi on tugiteenuste osaliselt juba konsolideerinud või seda tegemas, nt kaitse-, justiits- ja siseministeerium ning rahandusministeeriumis on alustatud tugiteenuste üleriigilise konsolideerimise ettevalmistusi.
Tugiteenuste konsolideerimisel saavutatav kulusääst jääb vahemikku 10-25%. Lisaks on sel teisigi positiivseid mõjusid: raamatupidamispraktika ühtlustamine asutustes, juhtimisinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, läbipaistvuse suurenemine ja parem kontroll asutuste kulude üle.
Keskuse loomine era- ja avaliku sektori koostöös annab muidki eeliseid: riik ei pea tegelema masskoondamiste ja töötajate ümberõppega, investeeringud jääksid põhiosas ettevõtete kanda, projekti saab kaasata rahvusvahelist kogemust, tarkvaraarenduste ja IT-hangete kulud ja riskid võtab erasektor.
Loomulikult on ka riske, mille maandamisega tuleb tegelda. Selleks, et teenus oleks tõepoolest soodsam, tuleb protsesse standardiseerida, hoolikalt läbi mõelda kasutavad tehnoloogilised platvormid ja lepingutingimused teenusepakkujaga. Samuti tuleb riigil ette valmistada teenuse järelevalve.
Keskuse tasuvusarvutuses tuleb arvestada lisaks eraettevõtjate kuludele ka riigi kulusid, mis on seotud nt teenusepakkuja valimise ja teenuse üleandmisega ning teenuse järelevalvega. Lepingu ettevalmistamisel peab arvestama, et riigil säilib võimalus vajadusel teenusepakkujaid vahetada. Lisaks ei tohiks kogu projekti kohe väga suureks ajada, vaid alustada ühest-kahest asutusest.
Teenusekeskuste loomine ja tugiteenuste konsolideerimine võiks avalikus sektoris anda võimaluse nii kulude kokkuhoiuks kui ka teenuse kvaliteedi parandamiseks. Idee rakendamisel on rida juriidilisi, finantsilisi ja tehnilisi küsimusi, mille lahendamisele ongi rahandusministrile saadetud kirjale alla kirjutanud ettevõtted valmis kaasa aitama, kuna erasektoris on selliste projektide elluviimisel oluliselt pikemad kogemused.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele