Hardo Aasmäe: majanduspreemia annaks Vähile, Pärnitsale ja Luigele

Kellele võiks anda majanduspreemia Eestis, taandub Aasmäe sõnul küsimusele, kas preemia tuleks anda majandusliku mõtte või majandusliku teo eest?

„Tegu ja mõte on tavaliselt erinevad inimesed. Teo eest annaks sellele, kes on suutnud mingi asja ära teha, mis toimib ja on tuleviku asi. Majandusliku mõtte eest annaks sellele, kes 2008. aastal andis hea majandusmõtte. See, kas see mõte on hea või mitte, selgub viie aasta pärast,“ põhjendas Aasmäe Äripäeva esitatud päevaküsimusele vastates.

„Kui pikas perspektiivis mõelda, kes on majandustegija, kes on mõne asja peaaegu nullist teinud, on paratamatult niisugune mees, keda väga ei armastata - Tiit Vähi,“ nimetas Aasmäe, viidates Sillamäe varasemalt üsna lootusetusele olukorrale. „Kui vaadata tulemuse järgi, siis on täitsa kõva tegija,“ lisas Aasmäe.

Tema arvates on veel kaks väga huvitavat kuju Eestis peale Tiit Vähi. „Selleks on Ülo Pärnits, kes tegi Dvigatelist asja. Samal ajal on olnud aga majandusuuenduste ja –mõtte praktiline arendaja 80ndatest, perestroikaaegadest,“ rääkis Aasmäe, nimetades Mainori kui uuenduste keskuse loomist.

Huvitav mees Aasmäe sõnul on ka Hans H. Luik, kes on päris suure süsteemi üles ehitanud ja suutnud rahvusvahelises konkurentsis vastu pidada.

Üheks tugevamaks majandusmõtlejateks pidas Aasmäe Uno Merestet. „Kellele võiks anda pikkade aastate eest majanduspreemia, on kindlalt Uno Mereste. Tema on mõtlejana ikka väga tugev,“ märkis ta. Samas ütles Aasmäe, et meil on majanduses üks lapi tark, aga lapi tark teatavasti vaikib kogu aja.