Ametnik tööaega arvestama!

Valitsus on innovatsioonistrateegias öelnud: "Innovatsioon poliitika ja kodanike lähendamisel hõlmab näiteks uusi teenuseid ja suhtlemisvorme riigiga, kasutades uusi tehnoloogiavõimalusi ning lahendusi (nt e-valitsus ja TOM)." Kuidas oleks uute suhtlemisvormidega avaliku sektori kui tööandja ja ametnike kui töövõtjate suhetes?

Praegu ripub õhus küsimus, milliseid ametnikke koondada ja millise palga eest peaksid teised jätkama. On palju erialasid, kus teenistujate töö intensiivsuse mõõtmine on raske (tuletõrje, politsei), kuid on neid, kus tasub erasektorist ajakasutuse mõõtmisel eeskuju võtta.

Mõnel advokaadibürool on tööaja mõõtmiseks kodumaine arvutiprogramm Law Time. See võimaldab paari hiireklikiga stopperi käima panna ja kliendi huvides tehtava töö aja ning tegevuse liigi salvestada. Saab jälgida, kui palju aega advokaat kliendi tööle kulutas, millal ja kui suure arve selle eest väljastas. Sarnased tehnilised lahendused oleks väikeste muudatustega kohaldatavad ka avalikus sektoris.

Võtame avaliku sektori juristid. Ütleme, et ühe ministeeriumi juriidilises osakonnas töötab jurist Pille, kes koostab õiguslikke arvamusi osakonnajuhile, käib juhataja asetäitjaga kohtus, ühtlasi kirjutab vastuseid äriühingute järelepärimistele ja kodanike pöördumistele. Kõik see on arvutiprogrammis erinevate tegevuste kaupa päeva ja nädala lõikes salvestatav. Kui Pille 8tunnisest tööpäevast on kõik tunnid sisulise tööga kaetud, on tegemist vägagi hõivatud ja vajaliku ametnikuga, keda ilmselt koondada ei maksa.

Kui aga samas osakonnas töötab jurist Kalle, kes samuti koostab õiguslikke arvamusi osakonnajuhile ning vastab kodanike pöördumistele, kuid tööaja arvestusest nähtuvalt keskmiselt pool tööpäevast kulutab ta Riigi Teataja lugemisele jms, kerkib küsimus, kas riigiasutus sellist eneseharimist ikka täispalga eest vajab.

Avalikus sektoris saab uurida ja peab uurima, kas ja kuivõrd teenistujad riigile või omavalitsusele oma tööajast "õhku" müüvad. Tööaja analüüs aitaks selgitada, milline teenistuja on efektiivne ja milline mitte. Ühtlasi aitaks programm vältida intensiivselt töötavate ehk vajalike ametnike koondamist. Lisaks ametkonna juhile osutuks see programm abiks riigikontrollilegi.

Elu näitab, et tööalaste toimingute must-valgel kirjapanek mõjub distsiplineerivalt ja töö efektiivsust tõstvalt. Samuti oleks ametnike tööaja arvestamine arvutiprogrammi abil kooskõlas Eesti kui e-riigi ideega. Läbipaistvuse ajastul peaks ka avaliku sektori tööandja-töövõtja suhted olema vähemalt pooltele läbipaistvad.