Ametnik tööaega arvestama!

Võtame avaliku sektori juristid. Ütleme, et ühe ministeeriumi juriidilises osakonnas töötab jurist Pille, kes koostab õiguslikke arvamusi osakonnajuhile, käib juhataja asetäitjaga kohtus, ühtlasi kirjutab vastuseid äriühingute järelepärimistele ja kodanike pöördumistele. Kõik see on arvutiprogrammis erinevate tegevuste kaupa päeva ja nädala lõikes salvestatav. Kui Pille 8tunnisest tööpäevast on kõik tunnid sisulise tööga kaetud, on tegemist vägagi hõivatud ja vajaliku ametnikuga, keda ilmselt koondada ei maksa.

Kui aga samas osakonnas töötab jurist Kalle, kes samuti koostab õiguslikke arvamusi osakonnajuhile ning vastab kodanike pöördumistele, kuid tööaja arvestusest nähtuvalt keskmiselt pool tööpäevast kulutab ta Riigi Teataja lugemisele jms, kerkib küsimus, kas riigiasutus sellist eneseharimist ikka täispalga eest vajab.

Avalikus sektoris saab uurida ja peab uurima, kas ja kuivõrd teenistujad riigile või omavalitsusele oma tööajast "õhku" müüvad. Tööaja analüüs aitaks selgitada, milline teenistuja on efektiivne ja milline mitte. Ühtlasi aitaks programm vältida intensiivselt töötavate ehk vajalike ametnike koondamist. Lisaks ametkonna juhile osutuks see programm abiks riigikontrollilegi.

Elu näitab, et tööalaste toimingute must-valgel kirjapanek mõjub distsiplineerivalt ja töö efektiivsust tõstvalt. Samuti oleks ametnike tööaja arvestamine arvutiprogrammi abil kooskõlas Eesti kui e-riigi ideega. Läbipaistvuse ajastul peaks ka avaliku sektori tööandja-töövõtja suhted olema vähemalt pooltele läbipaistvad.