Ansip: valitsuse rahaline seis on väga tugev

Ansip kinnitas täna Pärnus, et valitsuse rahanduspoliitiline eesmärk on minna esimesel võimalusel üle eurole ning kuni selleni hoida meie kroon kindlana. Tema sõnul ei tohi valitsussektori eelarve puudujääk ületada kolme protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust ei käesoleval ega ka 2010. aastal. Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi kohaselt on Eesti riigieelarve puudujääk üks väiksematest Euroopa Liidus. Liikmesriikide keskmiseks eelarvedefitsiidiks ennustatakse ligi kaheksa protsenti SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige madalam ja tõenäoliselt väljub Eesti ka ülemaailmsest majanduskriist kõige väiksema laenukoormusega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 2008 oli Eesti valitsussektori laenukoormus 4,8 protsenti SKPst, käesolevaks aastaks kasvab see protsent kaheksale ja tuleva aasta prognoosi kohaselt on meie võlakoormus 11 protsenti.

Samal ajal on enamuse ELi liikmesriikide võlakoormus suhtena riigi sisemajanduse kogutoodangust 25-100 protsenti. "Valitsuse finantspositsioon on praegu väga tugev, üks tugevamaid Euroopa Liidus," viitas Ansip paar päeva tagasi avaldatud Euroopa Komisjoni hinnangule, mille kohaselt Eesti pikaajaline rahanduslik usaldusväärsus on koos Soome, Rootsi, Taani ja Bulgaariaga kõige kõrgem.

Peaministri sõnul täidab Eesti eurole üleminekuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi eeldatavalt juba järgmisel kuul. "Vahetuskursi stabiilsuse, valitsussektori võla ja intressikriteeriumiga Eestil probleeme ei tule," kinnitas ta. Euroopa Komisjon ja keskpank koostavad regulaarsed konvergentsiaruanded kevadel 2010. Positiivse tulemuse korral tehakse liitumist puudutavad otsused ära tuleva aasta juunis, eurole üleminek ise toimuks sel juhul 2011. aasta algusest.

Ansip märkis oma ettekandes, et Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodangu mahud on enamasti tagasi aastates 2005-06. "Riikides, kus oli suurem majanduskasv, on nüüd ka suurem langus, aga enamasti oleme me kõik oma majandusega tagasi aastas 2005-2006," ütles peaminister. Tema sõnul on Eesti oma SKP mahult tagasi kevades 2005, Soome sama aasta sügises ja Rootsi on tagasi nelja aasta taguses jõuluajas.

Tulevikku vaadates ütles peaminister, et valitsusel on kavas likvideerida eelarve puudujääk ning hakata taas vähendama riigi võlakoormust. Samuti tuleb peaministri hinnagul eelkõige reservide näol kindlustada riigi rahanduse vastupanuvõime ka tulevikus. Maksupoliitikast rääkides kinnitas ta, et ennekõike tuleb jätkata tööjõu maksustamise vähendamist ja hoida meie konkurentsivõimelist, majanduskasvule ja tööhõivele suunatud maksupoliitikat.