- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: valitsuse rahaline seis on väga tugev
Valitsuse rahaline seis on praegu
väga tugev, ütles peaminister Andrus Ansip täna Pärnu juhtimiskonverentsil
"Kannapööre".
"Valitsuse finantspositsioon on praegu väga tugev, üks tugevamaid Euroopa Liidus," viitas Ansip paar päeva tagasi avaldatud Euroopa Komisjoni hinnangule, mille kohaselt Eesti pikaajaline rahanduslik usaldusväärsus on koos Soome, Rootsi, Taani ja Bulgaariaga kõige kõrgem.
Peaminister ütles Pärnu juhtimiskonverentsil, et tema hinnangul Eesti kannapööret ei vaja. Meil on kindel eesmärk liituda eurotsooniga, meil on plaanis hoida oma konkurentsivõimelist ja tööhõivele suunatud maksupoliitikat, rääkis ta. Lõpuks ometi on hakanud paranema ka Eesti iive ja eluiga pikenema, lisas peaminister.
"Kriisi ajal ei tohi riiki ära lammutada," ütles Ansip, kelle sõnul on olnud Eesti riigi tugevuseks sihikindlus ja järjepidevus. "Konservatiivne eelarvepoliitika ja rahanduse korrashoidmine on igal juhul Eestile kasu toonud. See on märk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusest, mis juba täna toob Eestisse uusi investeeringuid," ütles peaminister. "Jah, majanduse areng on tsükliline ja igale tõusule järgneb langus. Aga mis praegu veel olulisem – igale langusele järgneb tõus, " ütles ta.
Ansip kinnitas täna Pärnus, et valitsuse rahanduspoliitiline eesmärk on minna esimesel võimalusel üle eurole ning kuni selleni hoida meie kroon kindlana. Tema sõnul ei tohi valitsussektori eelarve puudujääk ületada kolme protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust ei käesoleval ega ka 2010. aastal. Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi kohaselt on Eesti riigieelarve puudujääk üks väiksematest Euroopa Liidus. Liikmesriikide keskmiseks eelarvedefitsiidiks ennustatakse ligi kaheksa protsenti SKPst.
Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige madalam ja tõenäoliselt väljub Eesti ka ülemaailmsest majanduskriist kõige väiksema laenukoormusega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 2008 oli Eesti valitsussektori laenukoormus 4,8 protsenti SKPst, käesolevaks aastaks kasvab see protsent kaheksale ja tuleva aasta prognoosi kohaselt on meie võlakoormus 11 protsenti.
Samal ajal on enamuse ELi liikmesriikide võlakoormus suhtena riigi sisemajanduse kogutoodangust 25-100 protsenti. "Valitsuse finantspositsioon on praegu väga tugev, üks tugevamaid Euroopa Liidus," viitas Ansip paar päeva tagasi avaldatud Euroopa Komisjoni hinnangule, mille kohaselt Eesti pikaajaline rahanduslik usaldusväärsus on koos Soome, Rootsi, Taani ja Bulgaariaga kõige kõrgem.
Peaministri sõnul täidab Eesti eurole üleminekuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi eeldatavalt juba järgmisel kuul. "Vahetuskursi stabiilsuse, valitsussektori võla ja intressikriteeriumiga Eestil probleeme ei tule," kinnitas ta. Euroopa Komisjon ja keskpank koostavad regulaarsed konvergentsiaruanded kevadel 2010. Positiivse tulemuse korral tehakse liitumist puudutavad otsused ära tuleva aasta juunis, eurole üleminek ise toimuks sel juhul 2011. aasta algusest.
Ansip märkis oma ettekandes, et Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodangu mahud on enamasti tagasi aastates 2005-06. "Riikides, kus oli suurem majanduskasv, on nüüd ka suurem langus, aga enamasti oleme me kõik oma majandusega tagasi aastas 2005-2006," ütles peaminister. Tema sõnul on Eesti oma SKP mahult tagasi kevades 2005, Soome sama aasta sügises ja Rootsi on tagasi nelja aasta taguses jõuluajas.
Tulevikku vaadates ütles peaminister, et valitsusel on kavas likvideerida eelarve puudujääk ning hakata taas vähendama riigi võlakoormust. Samuti tuleb peaministri hinnagul eelkõige reservide näol kindlustada riigi rahanduse vastupanuvõime ka tulevikus. Maksupoliitikast rääkides kinnitas ta, et ennekõike tuleb jätkata tööjõu maksustamise vähendamist ja hoida meie konkurentsivõimelist, majanduskasvule ja tööhõivele suunatud maksupoliitikat.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele