Eesti Pank: uus kapitalinõue ajaks valuutalaenud liiga kalliks

1. Täiendava kapitalinõude kehtestamine välisvaluutas antud eluasemelaenudele muudab laenud tunduvalt kallimaks. See võib oluliselt mõjutada Euroopa Liidu ühtse turu toimimist ja krediidi kättesaadavust, piirates Euroopa Liidu põhivabaduste hulka kuuluvat kapitali vaba liikumist ja teenuste pakkumist.

2. Finantsstabiilsuse ja kriisi mõju analüüs peab olema kompleksne ehk riske tuleb hinnata laiemalt (intressirisk, alusvara hinna volatiilsus jms) ja neid õigesti arvestada. Samuti tuleb enne finantssektori tegevust ja majandust otseselt mõjutavate uute meetmete rakendamist teha nende mõju analüüs.

3. Euroopa Komisjoni ettepanekus ei ole osutatud konkreetsele turuhälbele (st valesti hinnatud riskidele), mis soodustaks vastutustundetut laenamist. Turumajanduses peavad laenuandjad suutma riske (sh valuutariski) hinnata ja olema ise huvitatud sellest, et laenuvõtjad oleksid maksevõimelised, sest laenuvõtjate riskiprofiil mõjutab otseselt nende kapitalinõudeid. Praegune olukord ei anna alust arvata, et valuutariske oleks valesti hinnatud.

4. ERM2 liikmeks olevas ja euroalaga liitumiseks valmistuvas riigis ei saa eurodes antud eluasemelaenude valuutariski pidada peamiseks ohuks, mis vajaks teiste riskidega võrreldes suuremat tähelepanu.

5. Välisvaluutas antud eluasemelaenudele ebaproportsionaalselt kõrge kapitalinõude rakendamisel halveneksid oluliselt laenutingimused ja väheneks laenude väljastamine meie piirkonnas. See aga lükkaks edasi majanduse taastumist kriisist.

Eesti Pank on oma seisukohad pankade kapitali adekvaatsuse direktiivi võimalike muudatuste kohta Euroopa Komisjonile esitanud ning avaldab neid seisukohti koos rahandusministeeriumiga ka finantssektori regulatsiooniga tegelevates komiteedes ja töögruppides.

Eesti Pank toetab kriisi põhjalikku analüüsimist ja sellele tuginevaid algatusi finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Siiski on valuutarisk vaid üks mitmest laenuvõtjate ja -andjate ees seisvatest ohtudest. Ei saa väita, et praeguse finantskriisi peamised põhjused oleksid seotud välisvaluutas antud laenudega. Seega ei ole ka põhjust valuutariski käsitleda teistest võimalikest riskidest eraldi. Eesti Panga arvates tuleb finantsstabiilsuse ja kriisi mõju analüüsile läheneda kompleksselt. See tähendab, et riske peab hindama laiemalt (intressirisk, alusvara hinna volatiilsus jms) ning erinevate majandusagentide ees seisvaid riske õigesti arvestama. Finantsstabiilsuse tugevdamise meetmed saavad olla efektiivsed ainult siis, kui need põhinevad ulatuslikul riskianalüüsil ja võtavad arvesse ka majanduspoliitilisi eripärasid.

Euroopa Liidu majandusliku lähenemise, Euroopa finantsturu lõimumise ning kapitali vaba liikumise tõttu tehakse Euroopa Liidus üha suurem osa finantstehingutest eurodes, k.a laenutehingud. Eraisikute ja ettevõtete valuutalaenud võivad nõuda mõnevõrra suuremat tähelepanu ujuva vahetuskursi süsteemiga liikmesriikides, kus vahetuskurss sõltub suurel määral turgude ootustest. Samal ajal tuleb rõhutada, et Euroopa Liidu ühtse turu raamistik ja asutamisleping on seadnud liikmesriikidele eesmärgiks valuutakursside kõikumise vähendamise ja euro kasutuselevõtu. Selleks peavad riigid mingil hetkel liituma vahetuskursimehhanismiga ERM2, mis fikseerib sinna kuuluvate riikide valuutakursid euro suhtes. Seetõttu ei saa ERM2 liikmeks olevates ja euroalaga ühinemiseks valmistuvates riikides, sealhulgas Eestis, pidada eurodes antud laene suureks ohuallikaks.