Euro üksi Eesti majanduse probleeme ära ei lahenda

Sirje Rank 18. november 2009, 00:00

Mingi võluvits euro aga pole ja ka puhvrid on 2010. aasta eelarves alles õhukesed - defitsiit võib ületada lubatud 3% piiri. Kärpeid tuleks jätkata.

Saab Eesti 2011. a euro?

Üht-teist on kohanemise asjus teha, kuid kui kellelgi on praegu eurole ülemineku lootust, siis on see Eesti.

Eesti loodab eurost majandusele positiivset tõuget ...

Rahaliitu astumine pole trikk, millest kõik üleöö paraneb. Kindlasti on see aga hea märk välisinvesteeringutele.

Kuidas kommenteerite kriitikat, et eurot püüdes ajab valitsus majanduse hauda?

Saan sellest aru, Soomes on korduvalt devalveeritud, ühed on seda kiitnud, teised laitnud. Kui konkurentsivõimet saaks taastada ilma sisemise devalveerimiseta, oleks see parem. Mina pole aga ütleja, kas valitsus teeb õigesti või ei.

Mis siis, kui euro viibib?

Siis liitute edaspidi.

Kas Eestil on tark üksi eest minna, arvestades tihedaid majandussidemeid teiste Balti riikidega?

Euro käibelevõtul Eestis oleks stabiliseeriv mõju kogu piirkonnale.

Kas kroon on üle hinnatud?

Selle kursiga tuleb veel palkades ja muudes kuludes kohanemist jätkata, et olla konkurentsivõimeline.

Kas kärpimise asemel ei peaks majandust ergutama?

Maksusüsteem Eestis on selline, et see on juba ise stiimul. Kui tahate samal ajal eurot, tuleb teha kärpeid.

Euro saamiseks on Eestis ka makse tõstetud ...

Kui tõstate käibemaksu, siis see ei kahjusta majandust nii pahasti kui tööjõumaksude ja kasumi maksustamine. Kui peate makse tõstma, siis tarbimismaksude tõstmine on parim lahendus.

Kas praegu on õige hetk kõrvaldada eluasemelaenude intressisoodustus?

Praegu, kui hinnad on madalad, jah. Riikides, kus sellised süsteemid on, kerkib iga kümne aasta tagant küsimus, kuidas neist lahti saada. See õõnestab maksubaasi. Kõik sõltub, kas riik tahab, et majaomanikke oleks rohkem.

Kas euro käibeletulek võiks tuua hinnatõusu?

Ei, seni kuni nii paljud on Euroopas tööta ja suured tööstusvõimsused jõude, on disinflatsiooniline mõju nii tugev, et inflatsiooni ei tule kuskilt. Isegi siis mitte, kui nafta hind tõusma hakkab.

Rootsis, mis euroga ei liitunud, majandus juba toibub. Soome majandus toibub euroalal viimaste seas - kas olete Soomes jätkuvalt veendunud euro eelistes?

Kui meil oleks oma valuuta, võib-olla poleks meil üldse hästi läinud. Võib-olla ei oleks turud meie valuutasse uskunud. Võib-olla oleksid intressid kõrgemad olnud. Madalad intressid on praegu väga olulised ja ma arvan, et kindlasti oli vaja euroga liituda.

Mis puutub sellesse, kas Rootsil läheb paremini, siis vahe polegi nii suur. Saksamaa, Soome ja Rootsi ei sattunud kriisi kinnisvaraturu krahhi või panganduskriisi pärast, vaid laenuturu kollapsist. Laovarusid vähendati sellise kiirusega, mida pole varem nähtud. Maailmakaubandus kukkus kokku. Isegi kui Rootsi oma valuuta devalveeris, ikka polnud ostjaid. Olukord oli väga erinev 1990. aastate kriisist. Milleks devalveerida, kui keegi nagunii midagi ei osta?

Millal Soome majandus toibub?

Soomes on majandustsüklid alati tugevamad kui mujal Euroopas. Kui läheb hästi, siis meil läheb paremini, kui meie majandus kasvab 4-5%, siis muu Euroopa kasvab 3%. Kui läheb halvasti, siis tabab see meid rängemalt. Põhjuseks on see, mida me toodame. Nende kaupade järele taastub nõudlus hiljem. Arvan, et hiljemalt neljandas kvartalis saame miinusest välja.

Ekspordist sõltuvates riikides on oluline laovarude tsükkel. Sellest saame pooleks aastaks tõusuhoogu, siis on kasv jälle aeglasem

Riigid, kus kinnisvarahinnad järsult kukkusid ja majapidamiste netovara vähenes, kiiresti ei taastu. Eratarbimine jääb mõõnama, tavaliselt tarbivad inimesed 5% netovarast. Lõuna-Koreas seevastu on SKP kasv juba kiirem kui enne kriisi.

Kas pankade laenupoliitika pidurdab toibumist?

Laenupoliitika on skisofreeniline. Intressid on madalad, kuid suured firmad saavad võlakirju emiteerides turult raha veel odavamalt. Hulk väiksemaid ettevõtteid aga tunneb, et intressid on liiga kõrged. Usun siiski, et enamik, kes laenu vajavad, ka saavad.

Mis on Nordea värske majandusprognoosi sõnum?

Kõigis kolmes Balti riigis majanduslanguse põhi paistab. Kasv taastub hiljemalt 2011. aastaks. Eesti on kolmest Balti riigist kindlalt parimas olukorras. Poolas hoidsid devalveerimine ja eratarbimine kriisis SKPd üleval, majanduslangust ei tulnudki. Venemaa majandus tõuseb ja vajub koos nafta hinnaga.

Kas kriisieelsed kasvutempod taastuvad?

10%ne kasv on ilmselt liiga palju tahta, 5% on sobiv tempo pikemas perspektiivis. Kinnisvaramulli pärast tuleb aga toibumine aeglane.

Mis on suurimad riskid, mis toibumist ohustavad?

Eratarbimine, millel on Balti riikide majanduses väga suur osa. Kui palgad alanevad ja töötus kasvab, on raske näha eratarbimise kasvu.

Samas positiivse poole pealt tooksin välja madalad intressid. Rahapoliitiline stiimul on väga oluline. Soomes näiteks, kus pea kõik laenud on lühiajalised, on see stiimul praegu suurim maailmas. Kui Saksamaal ja USAs on kodulaenud 30 aastaks, on intress 5-6%. Soomes on määr 1-2%.

Teine asi - kui palgad Eestis alanevad, soodustab see vabaneva tööjõu ümberpaiknemist uutesse valdkondadesse.

Millal toibuvad hinnad Balti riikide kinnisvaraturul?

Kõige varem 2011. aastal. Välisinvestorid vaevalt hindu kergitada aitavad - ka Soomes jätkab töötus kasvu ja suurimad kinnisvarasse investeerijad, nagu britid ja iirlased, on praegu ise rahatud.

Kuidas leevendada töötust, kas siin on õppida Soome lama kogemusest?

Me ei tulnud sellega kuigi hästi toime. Edukam näide on Saksamaa, kus ekspordile orienteeritud firmad said kasutada lühendatud tööaega, millega seotud kulud valitsus korvas. Meil selliseid asju polnud. Kriis oli meie endi viga - tööjõukulud olid meil toona üle OECD keskmise ning tööjõu ümberkohanemine aeglane, palgad ei alanenud kiiresti. Devalveerimisega konkurentsivõime taastus.

Kus võiks Eestis uus kasv tulla?

Kunagi ei tea, mis on uus kasvusektor. Me ei teadnud 90ndatel, et see on Nokia. Lootsime toona 20 firma peale, saime ühe. Nüüd otsime ühte Nokiat, võime aga saada 20 uut kasvufirmat. Võib-olla tuleb midagi energia vallast, metsamaterjali teistmoodi kasutamisest, praegu veel ei tea. Majanduslangusest kasvab alati välja uutel aladel tipptasemel firmasid, nagu Nokia.

Nordea plaanid Balti riikides, ülevõtukuuldused …

Mina olen peaökonomist ja tegelen sellega, mis majanduses toimub.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:19
    Otsi:

    Ava täpsem otsing