Euro üksi Eesti majanduse probleeme ära ei lahenda

Mingi võluvits euro aga pole ja ka puhvrid on 2010. aasta eelarves alles õhukesed - defitsiit võib ületada lubatud 3% piiri. Kärpeid tuleks jätkata.

Üht-teist on kohanemise asjus teha, kuid kui kellelgi on praegu eurole ülemineku lootust, siis on see Eesti.

Rahaliitu astumine pole trikk, millest kõik üleöö paraneb. Kindlasti on see aga hea märk välisinvesteeringutele.

Saan sellest aru, Soomes on korduvalt devalveeritud, ühed on seda kiitnud, teised laitnud. Kui konkurentsivõimet saaks taastada ilma sisemise devalveerimiseta, oleks see parem. Mina pole aga ütleja, kas valitsus teeb õigesti või ei.

Siis liitute edaspidi.

Euro käibelevõtul Eestis oleks stabiliseeriv mõju kogu piirkonnale.

Selle kursiga tuleb veel palkades ja muudes kuludes kohanemist jätkata, et olla konkurentsivõimeline.

Maksusüsteem Eestis on selline, et see on juba ise stiimul. Kui tahate samal ajal eurot, tuleb teha kärpeid.

Kui tõstate käibemaksu, siis see ei kahjusta majandust nii pahasti kui tööjõumaksude ja kasumi maksustamine. Kui peate makse tõstma, siis tarbimismaksude tõstmine on parim lahendus.

Praegu, kui hinnad on madalad, jah. Riikides, kus sellised süsteemid on, kerkib iga kümne aasta tagant küsimus, kuidas neist lahti saada. See õõnestab maksubaasi. Kõik sõltub, kas riik tahab, et majaomanikke oleks rohkem.

Ei, seni kuni nii paljud on Euroopas tööta ja suured tööstusvõimsused jõude, on disinflatsiooniline mõju nii tugev, et inflatsiooni ei tule kuskilt. Isegi siis mitte, kui nafta hind tõusma hakkab.

Kui meil oleks oma valuuta, võib-olla poleks meil üldse hästi läinud. Võib-olla ei oleks turud meie valuutasse uskunud. Võib-olla oleksid intressid kõrgemad olnud. Madalad intressid on praegu väga olulised ja ma arvan, et kindlasti oli vaja euroga liituda.

Mis puutub sellesse, kas Rootsil läheb paremini, siis vahe polegi nii suur. Saksamaa, Soome ja Rootsi ei sattunud kriisi kinnisvaraturu krahhi või panganduskriisi pärast, vaid laenuturu kollapsist. Laovarusid vähendati sellise kiirusega, mida pole varem nähtud. Maailmakaubandus kukkus kokku. Isegi kui Rootsi oma valuuta devalveeris, ikka polnud ostjaid. Olukord oli väga erinev 1990. aastate kriisist. Milleks devalveerida, kui keegi nagunii midagi ei osta?

Soomes on majandustsüklid alati tugevamad kui mujal Euroopas. Kui läheb hästi, siis meil läheb paremini, kui meie majandus kasvab 4-5%, siis muu Euroopa kasvab 3%. Kui läheb halvasti, siis tabab see meid rängemalt. Põhjuseks on see, mida me toodame. Nende kaupade järele taastub nõudlus hiljem. Arvan, et hiljemalt neljandas kvartalis saame miinusest välja.

Ekspordist sõltuvates riikides on oluline laovarude tsükkel. Sellest saame pooleks aastaks tõusuhoogu, siis on kasv jälle aeglasem

Riigid, kus kinnisvarahinnad järsult kukkusid ja majapidamiste netovara vähenes, kiiresti ei taastu. Eratarbimine jääb mõõnama, tavaliselt tarbivad inimesed 5% netovarast. Lõuna-Koreas seevastu on SKP kasv juba kiirem kui enne kriisi.

Laenupoliitika on skisofreeniline. Intressid on madalad, kuid suured firmad saavad võlakirju emiteerides turult raha veel odavamalt. Hulk väiksemaid ettevõtteid aga tunneb, et intressid on liiga kõrged. Usun siiski, et enamik, kes laenu vajavad, ka saavad.

Kõigis kolmes Balti riigis majanduslanguse põhi paistab. Kasv taastub hiljemalt 2011. aastaks. Eesti on kolmest Balti riigist kindlalt parimas olukorras. Poolas hoidsid devalveerimine ja eratarbimine kriisis SKPd üleval, majanduslangust ei tulnudki. Venemaa majandus tõuseb ja vajub koos nafta hinnaga.

10%ne kasv on ilmselt liiga palju tahta, 5% on sobiv tempo pikemas perspektiivis. Kinnisvaramulli pärast tuleb aga toibumine aeglane.

Eratarbimine, millel on Balti riikide majanduses väga suur osa. Kui palgad alanevad ja töötus kasvab, on raske näha eratarbimise kasvu.

Samas positiivse poole pealt tooksin välja madalad intressid. Rahapoliitiline stiimul on väga oluline. Soomes näiteks, kus pea kõik laenud on lühiajalised, on see stiimul praegu suurim maailmas. Kui Saksamaal ja USAs on kodulaenud 30 aastaks, on intress 5-6%. Soomes on määr 1-2%.

Teine asi - kui palgad Eestis alanevad, soodustab see vabaneva tööjõu ümberpaiknemist uutesse valdkondadesse.

Kõige varem 2011. aastal. Välisinvestorid vaevalt hindu kergitada aitavad - ka Soomes jätkab töötus kasvu ja suurimad kinnisvarasse investeerijad, nagu britid ja iirlased, on praegu ise rahatud.

Me ei tulnud sellega kuigi hästi toime. Edukam näide on Saksamaa, kus ekspordile orienteeritud firmad said kasutada lühendatud tööaega, millega seotud kulud valitsus korvas. Meil selliseid asju polnud. Kriis oli meie endi viga - tööjõukulud olid meil toona üle OECD keskmise ning tööjõu ümberkohanemine aeglane, palgad ei alanenud kiiresti. Devalveerimisega konkurentsivõime taastus.

Kunagi ei tea, mis on uus kasvusektor. Me ei teadnud 90ndatel, et see on Nokia. Lootsime toona 20 firma peale, saime ühe. Nüüd otsime ühte Nokiat, võime aga saada 20 uut kasvufirmat. Võib-olla tuleb midagi energia vallast, metsamaterjali teistmoodi kasutamisest, praegu veel ei tea. Majanduslangusest kasvab alati välja uutel aladel tipptasemel firmasid, nagu Nokia.

Mina olen peaökonomist ja tegelen sellega, mis majanduses toimub.