Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootslased viisid Eesti raha

    Rootsi mõju Eesti majandusele on olnud tugev ja positiivne, ent 2009. a võeti Rootsis vastu otsuseid, mis saatsid Eesti majanduse vabalangemisse.
    Tahes või tahtmata toimivad Swedbank ja SEB nagu keskpank Eestis. See tähendab, et kui need institutsioonid ühel või teisel põhjusel otsustavad oma tingimusi muuta, mõjutab see lühiajaliselt Eesti rahapakkumist ja Eesti SKPd. Lisaks sellele mõjutab Rootsis toimuv Eestit ka muul viisil.
    Kuidas rootslased Eesti rahast tühjendasid:
    1) Eesti rahaomanikud võeti pantvangiks. Rootsi pangad hakkasid pakkuma Eesti hoiustajatele põhjendamatult kõrgeid intresse. Millegipärast otsustati, et pankade finantseerimine Balti klientide poolt peab suurenema. Kuigi odavam finantseerimine oli pankadele kättesaadav nii Rootsis kui ka mujal, leiti, et laenamine Baltimaadele oli hoiustamisega võrreldes liiga suur. Lisaks leiti, et kroonihoiustajatele võib maksta suurt preemiat, et nad Eesti kroone eurode vastu ei vahetataks. Asi muutus nii absurdseks, et aasta lõpus oli Eesti pankades kroonihoiused suurusjärgus 90 miljardit, samal ajal kui kroonilaenud olid kukkunud 30 miljardini. Rootsi pangad olid valmis maksma kroonihoiustajatele kopsakat raha, et nad oma rahaga midagi produktiivset ei teeks, ehk: eestlastele maksti sisuliselt, et nad ei investeeriks Eesti majandusesse. Eesti valitsus andis omapoolse hoobi, vabastades eraisikutest hoiustajaid tulumaksust.
    2) Eesti laenajatele raha ei antud. Nagu piirati hoiustajate raha voolamist majandusesse, nii piirati ka laenamise võimalust. Laenamine kallines tohutult ja krediiti anti vähe. Mõju rahapakkumisele oli selgelt kärpiv.
    3) Rootsi fondiinvestorite raha kohale ei jõudnud. Rootsis on sisuliselt olemas üks suur Balti riikidele suunatud aktsiafond, nimelt East Capital Baltikum. Suvel tormasid rootslased sinna oma raha investeerima, kuid fondihaldurid ostsid selle raha eest hoopis Rootsi pangaaktsiaid ja Rootsi riigivõlakirju. Niimoodi ei jõudnudki raha Eestisse, kuigi Rootsi väikeinvestorid tahtsid tegelikult siit juba siis kõvasti odavnenud vara osta.
    4) Rootsi meedias hoiatati pidevalt Baltimaade eest. Kuna buumiaegadel oli Rootsi meedia Baltimaade riskide koha pealt vait, siis 2009. aastal käis pidev hoiatamine. Ehk hoiatati siis, kui oli juba hilja. Niimoodi vähenes välisinvestorite huvi Baltimaade vastu ja ka nende raha jäi sissevoolamata.
    5) Rootsi kroon kukkus Eesti krooni vastu. Rootsi keskpank lubas väga madalate intressidega Rootsi kroonil euro (ja krooni) vastu kukkuda. Sellega halvenesid Eesti ettevõtjate võimalused müüa oma tooteid eksporditurul ja ka taas vähenes raha sissevool Eestisse.
    Niisiis tühjendasid Rootsis vastu võetud otsused mitmel moel Eestit rahast. Lühiajaliselt tähendab aga vähem raha kukkuvat majandust ja suurenevat hirmu.
    Rootsi meetmed mõjusid Eesti aktsia- ja kinnisvarahindadele pärssivalt. Võitjaks võib nimetada neid, kellel oli võimalus sellist vara kokku osta. Kõige suurem võitja oli ehk TeliaSonera, kel õnnestus odavalt terve Eesti Telekom haarata.
    Aasta lõpul hakkas olukord muutuma ning raha hakkas Eestisse voolama. Kuna eestlased kärpisid impordi miinimumini, voolas ELi struktuurfondi raha sisse ja Eesti palgad olid juba kukkunud rohkem kui Rootsi kroon Eesti krooni suhtes, seega eksport taastus. Rootsi meedias rauges negatiivne raporteerimine Baltimaade tegemistest ning arvatavasti 2010. aastal trend jätkub.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

EKRE valimisprogramm: palju langetamisi ja korralikult keelamist
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.