Eurost tavainimese pilguga

Hiljutisest TNS Emori küsitlusest selgub, et eurole üleminekule on vastu 41% Eesti elanikkonnast. Sellise pessimismi peamine põhjus on teadmatus, et kuidas see euro ikkagi kasu toob.

Lappasin läbi arvamusliidrite seisukohad. Poliitikute seisukoht on, et euro vähendab tööpuudust. Põhjuseks stabiliseerumine, efektiivistumine, välisinvesteeringute kasv jne. Natuke liiga ümmargused sõnad, et neid uskuda. Pankurite seisukoht on praktilisem - kaovad konverteerimiskulud, mis moodustavad kogu riigi peale umbes paarsada miljonit aastas. Arvutan oma igapäeva ostud mõttes kokku, kui kogu ostetu peaks eurodes ostma ja kroonideks konverteerima, erilist kokkuhoidu ei saaks. Ka välismaal käimine on mugavam. Siit-sealt veel paar põhjust. Arvan, et siit tasubki otsida põhjust, miks eurot ei toetata - puudub praktiline arusaam, kas lühiajaline pingutus euro nimel on küünlaid väärt mäng.

Tegelikult on meil eurot hirmsasti vaja. Peamine põhjus on see, et ühisrahale üleminek on praktiliselt ainus suur Eesti usaldust tõstev samm, millega me lähiaastatel oleme võimelised hakkama saama. Usaldusel on väga kõrge hind. Kui Eesti majandus kasvas 10% aastas, voolas meie suunas palju raha. Jaburalt palju. Selle põhjuseks ei olnud midagi muud kui suur usaldus.

Nüüd on pendel teises ääres - meid ei usaldata. Teated 15%-lise majanduslanguse kohta on keskmisele Lääne-Euroopa investorile midagi maavärina- või sõjapiirkonda meenutavatest uudistest. Pealegi kuulume praegu väga kehvade ühisnimetajate alla - Ida-Euroopa ja Baltikum. Kuna meie turu väike atraktiivsus ei suuda murda usaldamatust, ongi õige ette võtta võimalikult tõhus ja samas ka teostatav samm.

Mida euro meile kaasa toob? Aus vastus on, et eurole üleminek toob Eesti nime taha uue linnukese miljonite analüütikute tabelites ja kaotab ära teise linnukese valuutariski tulbas. Neil linnukestel on meile väga kõrge väärtus, sest kuulume siis teise kasti, võrreldes näiteks Islandi, Läti või Leeduga. Eesti riigireiting (loe usaldus) tõuseb. Meie ettevõtetel saab olema palju lihtsam selgitada, miks nad on jälle usaldatavad partnerid. Loomulikult tuleb ettevõtetel oma usaldusväärsuse taastamisega ka ise kõvasti vaeva näha, kuid euro annab hea positiivse lisateema.

Eesti on kaotanud tuhandeid töökohti just usaldamatuse tõttu. Kuna kasv asendus langusega, kukkusime kõrge riskiga riikide nimekirja, mille alusel määravad oma riskid aga krediidikindlustajad. Kindlustajatest omakorda aga kreeditorid, kindlustuskatteta suured rahad ei liigu. Nii saidki tuhanded Eesti ettevõtted möödunud aasta jooksul kirja "seoses kindlustuskatte kadumisega oleme sunnitud Teie krediidi peatama". Keegi ei uurinud bilansse ega maksehäireid, kui oled vales "kastis", siis ei usalda ja kõik. Eriti valusalt puudutas selline löök näiteks ettevõtteid, kes importisid toorainet, andsid sellele lisaväärtuse ja siis eksportisid. Euro tulek oleks suureks toeks eksportivatele ettevõtetele, kes kasutavad importtoorainet.

Tavakodanikule on märgatav see, et palju väiksemaks on jäänud kaupade valik meie kauplustes. Paljud maaletoojad on kaotanud oma krediidiliinid ja tulemuseks on see, et kohapeal paljusid spetsiifilisemaid asju ei pakuta. Välismaalt ostes jääb riik ilma käibemaksust ja kohalik kauplus tulust.

Kuna euro tuleb ükskord niikuinii, on just nüüd see õige moment, kui sellest on Eestile kõige suurem kasu. Hoiame siis igas mõttes veel veidi kokku, tasub ära!