Põhjala suurim lennukompanii SAS on nagu albatross Rootsi, Taani ja Norra maksumaksjate kaelas, vajades vähem kui aasta jooksul juba teist rahasüsti.
"Ühe lennufirma rekapitaliseerimine ei kuulu riigi kõige tähtsamate üleannete hulka," on lennufirma suurima osaniku Rootsi riigi rahandusminister Anders Borg rahulolematu. Samas möönab ta, et lennuturu praeguses seisus SASile ostjat ei oleks.
"Selleks, et mingi struktuuritehing aktuaalseks muutuks, peab SASist kõigepealt saama firma, mida keegi osta tahaks," põhjendas läinud nädalal Rootsi tööstusminister Maud Olofsson, miks Rootsi riik on valmis kahjumis lennufirmasse süstima (emissiooni kaudu) veel 1,1 miljardit Rootsi krooni maksumaksjate raha.
Maksumaksjad hoiavad SASi õhus
Artikkel jätkub pärast reklaami
SAS teatas läinud nädalal koos läinud aasta neljanda kvartali oodatust halvemate tulemustega, et korraldab uue emissiooni mahus 5 miljardit Rootsi krooni. Möödunud kevadel aktsionäridelt küsitud 6 miljardit, sealhulgas miljard Rootsi maksumaksjatelt, on juba ära kulutatud.
Taani maksumaksjatele läheb emissioonis osalemine maksma 525 miljonit Rootsi krooni, et riigi osalus firmas ei väheneks. Samasugune arve tuleks Norra maksumaksjatele.
"See on ebaterve asjade käik, et Taani maksumaksjad peavad maksma, et SASi õhus hoida. Selle asemel tuleks SASi aktsiad müüa. See on ainus viis, kuidas tagada, et aasta pärast ei tule firma riigilt uuesti raha küsima," ütles Taani majanduslehele Börsen mõttekoja Cepos peaökonomist Mads Lundby Hansen.
Konkurendid ähvardavad kaevata Euroopa Komisjoni
SASi konkurendid Norwegian ja easyJet kaaluvad kaebuse esitamist Euroopa Komisjonile, väites, et sisuliselt on emissiooni näol tegemist konkurentsi moonutava riigiabiga. Euroopa odavlennufirmade liit ELFAA pöördus samasuguse kaebusega Euroopa Komisjoni poole juba läinud aasta sügisel.
SAS pole oma õiget nišši leidnud ega tuult tiibadesse saanud hoolimata arvukatest strateegiatest ja säästukavadest, olgu nimeks Turnaround 2005, Profit 2008 või läinud aastal välja kuulutatud Core SAS, mis muu hulgas muutis aktuaalseks SASi osaluse müügi Estonian Airis. Läinud nädalal avalikustatud värskeim säästukava näeb ette täiendavad kaks miljardit Rootsi krooni kokkuhoidu. Kokku küünivad kärped sellega ligi 8 miljardile Rootsi kroonile. Peamine probleem on konkurentidest kõrgem kulutase.
Läinud nädalal möönis SASi juht Mats Jansson esimest korda, et SASi päevad iseseisva lennufirmana on loetud. "Ma usun, et konsolideerimine on SASile parim lahendus," ütles ta ajalehele Börsen, nimetades oma esimese eelistusena pääsu Saksa Lufthansa tiiva alla. Järgmine alternatiiv näeks ostjana Air France-KLMi ning mõeldamatu poleks ka liit Finnairiga. Kõigepealt tuleb aga SAS kasumisse saada ja selle loodab Jansson saavutada aastaks 2011. Selleks ajaks on ehk ka Lufthansa lõpule jõudnud läinud aastal ostetud Austrian Airlinesi kontserni sulatamisega ja huvitatud uutest tehingutest.
Taust
Läinud aasta neljandas kvartalis oli SASi puhaskahjum 1,3 miljardit Rootsi krooni - aktsia kukkus majandustulemuste avaldamise järel börsil läinud teisipäeval 28%, mis on viimase 13 aasta kõige järsem langus.Reitinguagentuur Moody's pani SASi reitingu vaatluse alla võimalikuks alandamiseks, tuues põhjuseks firma nõrgad majandustulemused.SASi suurim omanik on Rootsi riik 21,4%ga, nii Taani kui Norra riigile kuulub 14,3%. Kasvab toetus mõttele riigi osalused müüki panna.