- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,75%6 274,39
- DOW 300,66%44 778,89
- Nasdaq 0,96%20 589,75
- FTSE 1000,5%8 818,25
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,02
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,75%6 274,39
- DOW 300,66%44 778,89
- Nasdaq 0,96%20 589,75
- FTSE 1000,5%8 818,25
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mullu vähenes eksport enim Soome ja Rootsi
Eesti kaupade eksport jooksevhindades vähenes 2009. aastal 24% ja import 33% varasema aastaga võrreldes.
Väärtuseliselt kõige enam vähenes eksport Soome ja Rootsi, teatas statistikaamet. Aasta lõpukuudel kaubavahetuse langus pidurdus.
2009. aastal eksporditi Eestist kaupu 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,1 miljardi krooni eest. Võrreldes 2008. aastaga vähenes eksport 31,1 miljardi krooni ja import 56 miljardi krooni võrra. Kaubavahetuse puudujääk oli 12,8 miljardit krooni, mis oli kolm korda väiksem kui aasta varem.
Peamised riigid, kuhu Eestist 2009. aastal kaupu eksporditi olid Soome (18% Eesti koguekspordist), Rootsi (13%) ja Läti (10%). Eksport vähenes kõikidesse peamistesse sihtriikidesse, enim aga Soome ja Rootsi — mõlemasse ligi 5,6 miljardi krooni võrra võrreldes 2008. aastaga. Nii Soome kui ka Rootsi vähenes eksport peamiselt elektriseadmete ning puidu ja puittoodete ekspordi olulise vähenemise tõttu.
Peamised riigid, kust kaupu Eestisse imporditi olid Soome (14% Eesti koguimpordist), Leedu (11%), Saksamaa ja Läti (mõlemad 10%). 2009. aastal vähenes import kõikidest peamistest saatjariikidest, enim aga Saksamaalt (10,9 miljardit krooni võrra) ning Soomest ja Rootsist (mõlemast 7,5 miljardi krooni võrra). Nii Saksamaalt kui ka Rootsist vähenes import peamiselt transpordivahendite ja nende osade impordi vähenemise tõttu, Soomest aga masinate ja seadmete sisseveo vähenemise tõttu.
2009. aastal eksporditi enim masinaid ja seadmeid (viiendik Eesti koguekspordist). Nendele järgnesid mineraalsed tooted (17%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (10%). Oluliselt vähenes nii masinate ja seadmete (9 miljardi krooni võrra) kui ka metallide ja metalltoodete (7,1 miljardi krooni võrra) eksport. Suurenes vaid mineraalsete toodete (sh naftasaadused) väljavedu (1 miljardi krooni võrra).
2009. aastal imporditi enim mineraalseid tooteid (viiendik Eesti koguimpordist). Nendele järgnesid masinad ja seadmed (19%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (13%). Kõikide kaubajaotiste importkäibed vähenesid, nendest suurim langus oli masinate ja seadmete (14,8 miljardi krooni võrra) ning transpordivahendite (11,5 miljardi krooni võrra) impordis.
Suurim kaubavahetuse puudujääk oli mineraalsete toodete (6 miljardit krooni) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (5,2 miljardit krooni) kaubavahetuses. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete kaubavahetuses (5,8 miljardit krooni).
2009. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 8,6 miljardit krooni eest. Võrreldes 2008. aasta detsembriga kahanes eksport 1%. Samal ajal imporditi Eestisse kaupu 10,2 miljardi krooni eest ning langus võrreldes 2008. aasta detsembriga oli 13%. Nii ekspordi kui ka impordi kahanemist mõjutas enim masinate ja seadmete kaubavahetuse vähenemine.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele