- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päev, kust tagasi ei pöörduta
Pakendiaktsiis on nii väikese tähtsusega maks, et kui ettevõte jätab pakendiaktsiisi deklareerimata ja maksmata, siis ei saa sellest keegi aru ja see ei ole takistuseks ka riigihangetel edukaks olemisele. Sellegipoolest on siiski mõned ettevõtted maksnud igal aastal kamba peale kokku miljoni krooni ringis pakendiaktsiisi.
Pakendiaktsiisi laekumise muutis problemaatiliseks kohtuotsus, mis sätestas, et pakendiaktsiisi maksmise kohustusest võib vabaneda ka tagasiulatuvalt, kui keegi loovutab selleks nõuetekohaselt kogutud ja taaskasutatud pakendimaterjali kvoodi. Seda on seni suuremahuliselt teinud MTÜ Eesti Pakendiringlus. Teadmine, et turult on võimalik osta vajalikku pakendite taaskasutuse kvooti, muutis ettevõtted mugavaks (sest pakendijäätmete teema lahendamist sai alati edasi lükata) ja maksuametniku demotiveerituks (sest maksukohuslasel oli mugav pääsetee alati olemas).
Praeguseks on aga antud riigikogu menetlusse pakendiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu (707 SE), mis enam ei luba tagasiulatuvalt pakendiaktsiisi maksmisest vabaneda. Taoline eelnõu on keskkonnahoiu mõttes negatiivse tähendusega, sest siis ei ole enam kellelgi motivatsiooni pakendijäätmeid koguda ja taaskasutada üle seaduses ettenähtud sihtarvude. Selle tulemusena rändab negatiivse stsenaariumi korral prügilatesse päris mitusada tonni sellist pakendimaterjali, mida muidu oleks saanud taaskasutada. Igaks juhuks täpsustan, et see materjal ei rända sinna mitte puhtal kujul, vaid muu olmeprügi sees.
Samas ei ole põhjust ka ülearu õnnetu olla, sest on võimalik, et pakendite taaskasutamine hoopis suureneb pärast selle eelnõu jõustumist mitmekordselt. Me juba teame, kuidas mõjub pakendiaktsiisist tagasiulatuvalt vabanemine pakendite taaskasutusele. Mõjub positiivselt, seda kindlasti. Aga kui on üheselt teada, et ei ole enam olemas mingit aktsiisimaksmisest vabanemise võimalust, siis motiveerib see ehk veel rohkemaid ettevõtteid oma pakendiasju korda seadma. Ehk et kui on võimalik valida eilses päevas 100 tonni pakendijäätmete täiendavat taaskasutust või tulevikus 1000 tonni täiendavat taaskasutust, siis keskkonnasõbralikum on kindlasti tulevik valida.
Kuna pakendiaktsiisi rakendumisest muule müügipakendile on möödas vaid viis aastat, siis on põhjust ka maksukogujatel alustada seadusparanduse jõustumise järel oma minevikku suunatud tööd. Selles mõttes saab see töö efektiivne olema, et ühe hooga kogutakse ära viie aasta maksmata maksud. Jääme siis lootma, et see parandab küll riigi eelarvepositsiooni, aga ei hukuta aktsiisimaksjaid.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele