- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viime ellu vastuvõetud kava!
Aastal 2008 vastuvõetud elektrimajanduse pikaajalise arengukava koostamisse kaasati kõik erakonnad, hulga eksperte ja arvamusliidreid. Arengukava arutati läbi mitmel foorumil ja valitsus võttis arengukava vastu konsensuse alusel.
Tuletame meelde eelistatud stsenaariumi. Aastaks 2018 on Eestis 920 MW põlevkivijaamu, 900 MW tuulegeneraatoreid, 260 MW koostootmisjaamu, 600 MW tasakaalustavaid elektri-, 300 MW tipu- ja 600 MW avariireservjaamu, 2023. aastal 600 MW tuumajaam. Kava meetmeist nimetan kaht. Meede 1.1. "Tipu- ja avariireservvõimsuste rajamine süsteemihalduri korraldatud konkursi tulemusel". Meede 1.2. "Kava suundadele vastavate Eestis paiknevate elektri tootmisvõimsuste rajamise ergutamine, vajadusel ka riigiabi."
Plaan tundub mõistlik. Miks siis seda ellu ei viida, kas otsuseid tehakse valikuliselt? Jäägu see otsustajate südametunnistusele. Muret teeb, et senised otsused on põhjalikult läbi arutamata ja avalikkusele põhjendamata.
Pikka aega kaalus Eesti Energia vanade plokkide renoveerimist uute ehitamise asemel - renoveerimine on palju odavam ja ebakindlus turu avanemise ees seoses CO2-riskiga oli ja on olemas ka praegu. Samaaegselt planeeritav tuumaenergeetika arendamine paneb löögi alla just baaskoormusel töötavad põlevkiviplokid, olles neile otseseks konkurendiks. CO2-heitmete puudumine annab tuumajaamale eelise ning investeeringud põlevkivijaama osutuvad asjatuteks.
Miks otsustati toetada uute põlevkiviplokkide investeeringuid? Need on oluliselt suuremad võrreldes vanade plokkide renoveerimisega ja riskid on endised. Koormame tarbijaid 22-25 senti/kWh - ligi 25% kõrgema hinnaga midagi talle vastu andmata. Ehk jõuab veel otsused üle vaadata ja vähemalt teine 300 MW põlevkiviplokk ehitamata jätta.
Lahendamata on elektrisüsteemi toimimisele põlevkivijaamade rajamisest olulisemad küsimused. Kuidas tagada süsteemi stabiilne töö, omamata Eestis paiknevaid reguleer-, tipu- ja piisavas koguses avariireservjaamu? Võib väita, et turg lahendab kõik probleemid ja ostame turult vajalikud võimsused. Esitasin sama küsimuse Soome põhivõrgu Fingrid töötajatele. Vastuseks sain, et seoses elektritootmise struktuuri muutusega on neil samuti reguleerimis- ja avariireservide defitsiit ootamas. Turg peab olema, aga turg toimib siis, kui seal on ka piisaval hulgal müüjaid.
Siit ettepanek: nimetada praegu seadusesse kirjutatud teise põlevkiviploki investeeringutoetus ringi reguleervõimsuste toetuseks. Nende ehitamine lahendab kasvava tootmise ebaühtluse probleemi. Elektrimajanduse pikaajaline arengukava aastani 2018 on täitmist vääriv dokument, viime selle kava ellu.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele