ELi uuring: Eesti supluskohtade kvaliteet kukkus

Eestis vastas mullu kvaliteedinõuetele 96,3% rannikuäärsetest supluskohtadest, aasta varem oli see näitaja 100%, selgub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri täna avaldatud aruandest.

Samas tõusis soovituslikest väärtustest kinnipidamine 12,7% võrra, ulatudes nüüd Eestis 55,6%ni.

ELi suplusvee kohta avaldatud aruanne ütleb, et 2009. aastal vastas nõuetele 96% euroliidu rannikuäärsetest supelrandadest ning 90% jõgede ja järvede supluskohtadest.

Ehkki võrreldes 1990. aastaga on suplusvee kvaliteet üldiselt paranenud, täheldati eelmisel aastal siiski nõuetele vastavate supluskohtade arvu mõningat langust. Suplemine oli eelmisel aastal keelatud 2%s supelrandadest, neist enamik asub Itaalias.

Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potocnik märkis, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusaktid on viimase 30 aasta jooksul aidanud Euroopa suplusvee kvaliteeti tunduvalt parandada, kuid sellega ei ole komisjoni töö veel lõppenud.

2006. aastal jõustus uus suplusvee direktiiv, millega uuendati näitajaid ja seiret käsitlevaid sätteid ning juhiti tähelepanu sellele, kuidas üldsusele supelrandade kvaliteedi kohta teavet anda. Liikmesriikidel on uue direktiivi täielikuks rakendamiseks aega 2015. aastani, kuid 14 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, tegid oma supelrandades juba 2009. aasta suplushooajal seiret uue direktiivi kohaselt.