Tarbija ei karda enam töökaotuse pärast

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles tarbija kindlustunde indikaatori paranemist hinnates, et inimesed on optimistlikud Eesti riigi majanduse võimalustele.

Josingu sõnul on kõige suurem muutus tarbija kindlustunde indikaatori paranemise osas selles, kuidas tööturgu nähakse. „Tarbija hirmud töötuks jääda on tunduvalt väiksemad kui aasta tagasi,“ lausus Josing.  Suhteliselt hea hinnang antakse tema sõnul ka Eesti majanduse võimalustele. „Tarbija tunnetab euroga liitumise ja majanduse elavnemist ja on seda positiivselt hinnanud,“ lisas Josing.

Kui vaadata pere otsese eluoluga küsimusi – pere rahaline toimetulek, säästmisvõimalus, püsikaupade ostmisprognoos, siis seal nii suuri muutusi ei ole nentis Josing. „Oma pere suhtes ollakse natuke optimistlikum aga põhi kindlustunde tõus tuleb tööturu hinnangute muutusest ja eesti majanduse hinnangu muutustest,“ sõnas ta.

Uurides, ega tarbija liiga optimistlik pole, arvas Josing, et kindlasti mitte.

„Kui vaadata kahe aasta tagust aega, siis seal on veel taastumisruumi palju,“ rääkis ta. Sest hinnangute protsentuaalselt jaotust vaadeldes on väga palju inimesi, kellel on rake, tõdes Josing. „Me ei saa rääkida suurest rõõmust või optimismist, väga palju inimesi endiselt hindab, et ta ei saa püsikaupu osta,“ möönis instituudi direktor.

Samuti on suur osa peresid, kes tulevad ots-otsaga välja ja kellel säästa on raske. „Kui me võrdleme arenenud ja rikaste põhjala riikidega, siis eesti inimesed on suures osas sellised ots otsaga välja tulejad. Põhjalas on inimesed suutelised  rohkem säästma kui meil,“ kommenteeris Josing.

Josing pidas positiivseks, et majanduskriis ei ole oluliselt suurendanud Eestis sellist äärmisse viletsusse langenud inimeste hulka. Need kes elavad võlgadest ja kulutavad eelmisi sääste, neid on olnud kuskil kümnendiku ringis kogu aeg, mainis ta.  „Inimene on oma igapäevaseid kulusid kokk tõmmanud ja ta saab endaga hakkama, see näitab eesti tarbija mõistlikkust ja ratsionaalsust ja hakkama saamist kriisi olukorras,“ kiitis Josing.

Ka tööturult tulevad objektiivsed andmed, mis tulevad teiselt poolelt ettevõtjatelt. “Nad ütlevad, et nad teevad töökohti rohkem kui koondavad,“ rääkis Josing, kelle sõnul valitsevad teised meeleolud ettevõteteski.

Tarbija kindlustunde indikaator koosneb neljast komponendist. Kõik on prognoosid, mida inimene annab oma perele, riigi olukorrale, säästudele ja tööturule ehk töötuse seisundile. Eesti konjunktuuriinstituudi juunikuu tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator –3 ja võrreldes maiga oli tõus 2 punkti.