Jaana Pikalev • 8. august 2010 kell 7:01

Firmad säästavad 200 mln makseteenuste standardiseerimisega

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste magistrant Terje Ennomäe analüüsis oma lõputöös kuidas Euroopa Liidu ühtse makseala loomisega kaasnevad seadusandlikud  muudatuste mõjutavad Eesti ettevõtjaid ja leidis, et selle tulemusena saadakse kasu ca 222 miljonit krooni aastas.

Makseteenuste turu standardiseerimine on hetkel väga aktuaalne, kuna Euroopa makseteenuste direktiiv (PSD - Payment Service Directive) jõustus 1. novembril 2009 aastal. Selle järel jõustus Eestis makseasutuste ja e-raha asutuste seadus 22. jaanuaril ning pangad said 4 kuud ülemineku aja pikendust seaduse täitmiseks.

Ennomäe magistritöö keskenduski PSD-st ja SEPA-st (Single Eruopean Payment area) tulenevate muudatuste mõjust Eesti ettevõtjatele ning jõudis analüüsis järeldusele, et Euroopast tulenev regulatsioon on kasulik. „Kasud on nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed,“ kirjeldas Ennomäe. Kasud seisnevad makseteenuse suuremas läbipaistvuses, makseteenuse kiiremates teostamise aegades ja makseteenuse odavamates hindades.

Muudatuste järgselt on kasu saamine seda kindlam ja suuremal määral ja mida rohkem klient kasutab ühendusesiseseid euro makseid, täiendab oma kliendiandmebaasi maksejuhise andmisel täiendavate andmetega ning tsentraliseerib finantsjuhtimise. “Eesti ettevõtjad saavad kvantitatiivset kasu makseteenuste standardiseerimisest kuni 222MIO EEK aastas,“ avastas Ennomäe.

Suur osa sellest ehk 194miljonit krooni tuleneb maksetüüpide muudatusest – ehk makseteenuste direktiivi nõudest, et ettevõtjad ei tohi enam teha Euroopa siseselt makseid euros tüübiga „lõppsummas saajale – OUR“ vaid mõlemad osapooled maksja ja saaja peavad tasuma oma pangakulud ise (maksetüüp "SHA"). 

„Eesti ettevõtjad on seni kinni maksnud oma Euroopa äripartnerite kulusid,“ rääkis Ennomäe, kelle sõnul ligi 65% ettevõtjaid kasutasid maksetüüpi, mis praegu on keelatud. Viimane tuleb aga tema sõnul ajaloolisest eripärast, sest Nõukogude ajal oli tüüpiline maksetüüp OUR. Ennomäe arvates jäi see kehtima ka siis kui Eesti alustas kaubavahetust Läänega ning tõenäoliselt ei olnud usaldanud lääne äripartnerid siinseid firmasid nii väga, et soovisid, et nad kõik kulud ise kannaksid.

„Kui ettevõtjad võidavad ja hoiavad kokku kulusid, siis see kõik on panga saamata jäänud tulu,“ märkis aga Ennomäe uue seaduse tagajärgi, mis tähendab, et pangad peavad oma tulusid kuskilt ikkagi saama. „Näiteks pakuvad nad võimalust, et täiendavad makse andmeid, nad on sellised teenused välja mõelnud,“ viitas ta.

Lisaks võidavad ettevõtjad euroalaga liitumisel ühendusesiseste maksete hindade alanemisel 21 miljonit krooni kui Eesti liitub euroalaga 1. Jaanuar 2011

Alates 2012 aasta 1. jaanuarist kehtestab PSD ühendusesisese euromakse teostamise kiiruseks T+1. Eesti ettevõtetele avaldab nimetatud nõue mõju – makse liigub senisest turu praktikast ühe pangapäeva võrra kiiremini (vt Tabel 9). Antud muudatuse alusel on võimalik arvutada muudatusest tekkiv rahaline kokkuhoid ca  7miljonit krooni.

Kvalitatiivsetest mõjudest mainis Ennomäe, et suurenenud konkurents makseteenuse pakkujate vahel. Lisaks makseteenuse pakkuja poolsed teenused muutuvad läbipaistvamateks ning üle-Euroopaliselt ühtlustuvad tingimused.

„Magistritöös esitatud tulemuste põhjal, mis käsitlevad standardiseerimisega seotudmuudatusi, on ilmne, et muudatused Eesti ettevõtjatele on positiivse iseloomuga – suureneb läbipaistvus, suureneb konkurents, kulubaas makseteenustele alaneb,“ märkis Ennomäe.

 

Magistritöö uurimismeetodiks oli valitud situatsioonianalüüs. Hinnati sularahata

makseinstrumentidest kreeditmaksete läbipaistvust, kiirust, hindasid ning tingimusi 2009 ja 2010 aastal. Töö koostamisel kasutatakse teaduslikke artikleid makseteenuste ja piiriüleste maksete mudelitest, Elektroonilist Riigi Teatajat, Euroopa Keskpanga ning Euroopa Maksenõukogu (EPC - European Payment Council) programmdokumente ning Euroopa Komisjoni poolt välja antud teatisi, Eesti Panga statistiliste andmete allikaid ning töö koostaja varasemat klienditeenindaja töökogemust pangas.

Hetkel kuum