27. august 2010 kell 5:03

Raha24 ninanips

Rahapesu andmebüroo uurib kiirlaene väljastava Raha24 poolt kasutusele võetud skeemi, mis võimaldab minna mööda rahapesuvastasesse seadusesse kirjutatud kliendiga kohtumise nõudest.

Tänane Äripäev kirjutab, et kriminaalpolitsei rahapesubüroo algatas skeemi kohta järelevalvemenetluse juunis, kuid järelevalveteenistuse juht Arnold Tenusaar ütleb, et  praegu pole võimalik teemat lähemalt kommenteerida.

Raha24 pakub kiirlaenuhuvilistele võimalust tuvastada end ID-kaardi abil ehk moel, mille pea kaks aastat kehtinud seadus justkui välistaks. 2008. aastast on rahapesuvastasesse seadusesse viidud nõue, et esimest korda laenu andes tuleb inimese tuvastamiseks temaga kohtuda silmast silma. Kui Raha24 koostööpartneri loodud skeem seaduslikuks tunnistatakse, kaotab suure käraga kiirlaenude ohjeldamiseks ja inimeste kaitseks tehtud seadus oma mõtte.

Seadus võimaldab erinevat tõlgendust

Skeem toimib nii, et Raha24-lt laenu sooviv inimene suunatakse kiirlaenukontori veebiküljelt veebikeskkonda, kus laenaja sõlmib ID-kaarti kasutades ettevõttega Tuvastaja OÜ käsunduslepingu.

Tuvastaja on veebruaris loodud ühe-mehe-ettevõte, mis pakub digitaliseeritud tuvastamise teenust ja teeb koostööd Raha24ga. Pärast seda, kui laenuvõtja on enda esindajaks volitanud Tuvastaja, kohtub viimane silmast silma Raha24 esindajaga ning sõlmib inimese nimele laenulepingu.

Tuvastaja OÜ omanik, jurist Kaspar Kamsakann on ära tabanud, et laenukliendi tuvastamist reguleeriv säte on mitmeti tõlgendatav. Seaduses on kirjas, et kiirlaenuandjal tuleb silmast silma kohtuda “isiku või tema esindajaga”. Tuvastaja OÜ n-ö kehastubki inimese esindajaks, kellega Raha24 silmast silma kohtub.

Küsimus on aga selles, kas seaduse selline sõnastus näeb ka tegelikult ette, et füüsilisel isikul võib laenuandjaga esmakordselt suheldes olla esindaja, või on seaduses peetud silmas esindaja kasutamist vaid juriidilise isiku puhul. Seaduse sõnastus jätab selle mitmeti tõlgendatavaks, aga näiteks selle seletuskiri räägib esindajast  vaid juriidilise isiku, mitte füüsilise isiku puhul.

Kohtus on korra juba seaduse üle vaieldud

Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna peaspetsialist Kadri Siibak, kes oli ka üks rahapesuseaduse eelnõu koostajaist, ütleb, et seaduses toodud esindamise põhimõtted on kooskõlas tsiviilseadustiku põhimõtetega, kus räägitakse just juriidilise isiku esindamisest.

Teine küsimus on, kas seadus lubab tuvastamist sidevahendite kaudu. Siibak ütleb, et uute klientide puhul tuleb isik tuvastada temaga samas kohas viibides ning selle sätte eesmärk on vältida riske, mis kaasnevad finantsteenuste lepingute sõlmimisega just sidevahendite kaudu.

Samamoodi tõlgendas seadust Tallinna ringkonnakohus, kes arutas tuvastamise küsimuses – ehk kas uus klient tuleb tuvastada silmast silma – Monetti ja rahapesubüroo vahelist kohtuasja. Kohtu hinnangul tekitab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine ja ärisuhte loomine vahetu kontaktita rahapesu ja terrorikuritegude rahastamise riske. Muide, sama kohtuasja ja riigi võidu järel hakkasid kõik kiirlaenuandjad uute klientidega silmast silma kohtuma või suunasid selle ülesande postkontoritele ja R-kioskitele.

Skeemi autor: piirangud on ebamõistlikud

Kamsakann ütleb, et tegemist on tõlgendamise küsimusega ning tema tõlgendab seadust nii, et ka füüsilisel isikul võib esindaja olla. Tema sõnul on seaduse poolt pandud krediidi- ja finantseerimisasutustele esmakordse kliendisuhte loomisel ebamõistlikud ja ebaproportsionaalselt suured kohustused. See on Kamsakanni sõnul omakorda tinginud vajaduse luua kliendisuhe sama ebamõistikul viisil.

Ta märgib, et riigiasutustel on kohustus vastu võtta digitaalallkirjastatud dokumente ning ID-kaardiga saab valimistel hääletada ja ettevõtteid luua ning selle taustal kõlab väide, et ID-kaardiga ei ole turvaline end identifitseerida, samasuguse väitena, nagu see, et Eestis oleks võimalik valimistulemusi võltsida.

Kamsakanni sõnul on kiirlaenuandjate huvi koostöö vastu olnud üsna elav ja päringuid koostöövõimaluste kohta on saadud pea kõigilt kiirlaenuettevõtetelt.

Kamsakann leiab, et situatsioon, kus kiirlaenudena väikeste laenusummade laenamine on allutatud sedavõrd karmile rahapesu ja terrorismi tõkestamise regulatsioonile, on “pehmelt öeldes jabur”. “Seega ei saa sugugi välistada olukorda, kus antud regulatsiooni muudetakse ka n-ö pehmemas suunas,“ ütleb ta.

See tähendab, et tuvastamise rangus sõltuks kliendile antud laenusummast, mis  Kamsakanni sõnul tähendaks seda, et vajadus Tuvastaja OÜ vahendusel laenu võtta üldse kaoks.

Autor: Kadri Bank, Aivar Hundimägi

Hetkel kuum