Sarnet: raudtee erastamine ei läinud lörri

„Ma ei pea erastamisagentuuri viimast suuremat tehingut lörriläinuks,“ ütles Sarnet. „Eks õppetundide eest tuleb ju ikka maksta.“

Täna üheksa aastat tagasi lõppes ASi Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate skandaalne erastamissaaga, kui USA, Briti ja Eesti investoritele kuuluv OÜ Baltic Rail Services (BRS) kandis lubatud miljardikroonise ostusumma erastamisagentuuri arvele. Tegu oli kaks kuud hiljem ametlikult tegevuse lõpetanud erastamisagentuuri viimase suurema tehinguga.

Eesti Raudtee erastati Mart Laari nn 2. valitsuse ajal ja majandusministriks oli erastamise ajal Mihkel Pärnoja. Eesti Raudtee aktsiad ostis riik 2007. aasta 9. jaanuaril tagasi, makstes BRSile 2,35 miljardit krooni. See tehing tehti Andrus Ansipi nn 1. valitsuse ajal ning majandus- ja kommunikatsiooniministriks oli siis Edgar Savisaar.

„Piir eraomandi ja riigi avaliku sektori vahel on eri riikides eri koha peal ja see piir sõltub poliitilisest maitsest,“ rääkis Sarnet. „Ja kui seda piiri ei katseta, siis ei saagi ju selle olemasolust kunagi teada.“

Sarneti sõnul oli nii raudtee müük kui tagasiostmine teatud märk. „Mõlemad on kõikumised piiri peal ehk kui ei ole enam täielikku selgust, kas parem on olla siin- või sealpool piiri, kipub ikka kõikumine olema,“ jätkas Sarnet. „Otsus, kas raudtee erastada või hoida riigi käes, oli majandus-poliitiliselt ju täiesti selle piiri peal.“

Sarneti andmeil on suhteliselt vähe näiteid, kus raudtee on eraomanduses. „Näiteks on pikaajaline kogemus Austraalias ja Ameerikas, kus raudtee on eraomanduses, ja eks me selle kogemuse peale ka lootsime,“ lisas Sarnet.

Sarnet oli erastamisagentuuri peadirektor 1.09.1993-27.10.1999. Praegu töötab ta Tallinna linnavalitsuse sisekontrolli teenistuses eksperdina.