Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Probleemid. Probleemid

    Kui Ehitusettevõtjate Liit leiab, et ehituslepingutest taganemine on häbiväärne ja selliseid ehitajaid ei peaks riigihangetele laskma, siis mitme ehitusfirma juhid viskavad kivi ka ebaprofessionaalsete tellijate kapsaaeda.

    Eesti Ehitusettevõtjate Liit taunib teravalt võidetud riigihangete poolelijätmist ja väidab, et hanke võitnud ettevõtjate seas on minemajalutajaid väga väike osa. „Ehitustööde poolelijätmine ja lepingutest taganemine ei ole mingi trend ega iseloomusta kogu ehitusturgu. Tegemist on üksikute kahetsusväärsete eranditega, mida EEEL ei tolereeri,“ kinnitab liit oma avalduses. „Selliste ehitajate koht ei ole riigihangetel!“ lisavad liidu esindajad karmilt.
    EEELi tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on kindlasti võimalik, et langeval turul tehti alla omahinna pakkumisi, kuid seda üldistada ei maksa. „Mina siit ei näe, kas tegemist on tendentsiga. Ma tean, et alapakkumisi tehakse. Iseasi, mis on nende alapakkumiste ajend või põhjendus. Kui keegi läheb selle peale välja, et kui objekti jooksul raha juurde kaubelda ei saa, astub minema, siis ma leian, et nendel kaalutlustel alapakkumist teha ei ole õige,“ rääkis Peterson. Ta lisas, et odavaid pakkumisi on ehitajad teinud ka puhtalt seetõttu, et anda oma inimestele tööd ja maksnud siis ka kahjumi teadlikult kinni. „Kõikidel on turul raske, aga teatud ettevõtted maksavadki sellele peale, et hoida oma kaadrit tööl,“ lisas ta. Samal ajal avaldas ta arvamust, et kuna sisendhindade tõus on tõepoolest reaalsus ja ehitusfirmade varud otsakorral, ei saa enam selliseid odavpakkumisi hangetel teha.
    Otsa: põhjus ka tellija ebaprofessionaalsus
    EEELi juhatuse liige ja ASi Astlanda Ehitus juht Jaanus Otsa oli pigem seda meelt, et nn minemajalutamise põhjuseid on mitmeid. „Neid tuleb igal juhul eraldi analüüsida. Ei saa öelda, et kõik on see, et langeval turul võeti suuremaid riske,“ sõnas ta.
    EEELi hinnangul põhjustab hangetelt lahkumist ka tellijate ebaprofessionaalsus – puudulik projekt, keerulised hankekriteeriumid, ebaselged töövõtu piirid või liialt keeruline lepingu konstruktsioon, loetles liit oma avalduses. „Lepingu käigus selgub, et pooled on hanketingimusi erinevalt tõlgendanud ja algavad läbirääkimised projekti edukaks jätkamiseks vajalike muudatuste üle, mille vajadus ilmnes seoses ettenägematute asjaoludega. Kui hankijaga aga kokkuleppele ei jõuta, siis võibki see viia lepingust taganemiseni,“ sõnastab avaldus lisavõimaluse, miks riigihange kiiva kisub. 
    Otsa sõnul aitaks selliseid olukordi vältida lepingutingimuste ühtlustamine. „See, mida meie toetame, on tüüpsed lepingutingimused. Kõik teavad neid tingimusi ja siis ei ole võimalik, et keegi lepib paremini või halvemini kokku,“ selgitas ta ja lisas, et sarnane süsteem toimib põhjanaabrite juures Soomes. Tema sõnul peavad tingimused olema välja töötatud koostöös turuosalistega ja olema selged ning arusaadavad kõigile. See välistaks hilisema vaidlemise, sest kõik ettevõtjad saaks aru, milliseid riske võetakse. Praegu on aga EEELi juhtide hinnangul hanketingimused tihti vasturääkivad ja ebaselged. Seetõttu ei ole ka ehitusettevõtjate hangetel esitatud pakkumised alati võrreldavad, mis tähendab, et tavaliselt valitakse hinna järgi – kõige odavam pakkumine.
    Kuna suurte hangete korraldamine nõuab üksjagu tööd, tekib küsimus, kas ametnikel jagub piisavalt kompetentsi ja jõudu hanget läbi viia. „Meil muud soovitust pole, kui tuleb pöörduda konsultantide poole või osta kompetents sisse,“ vastas Peterson küsimusele, mida sellisel juhul tegema peaks.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.