Probleemid. Probleemid

Eesti Ehitusettevõtjate Liit taunib teravalt võidetud riigihangete poolelijätmist ja väidab, et hanke võitnud ettevõtjate seas on minemajalutajaid väga väike osa. „Ehitustööde poolelijätmine ja lepingutest taganemine ei ole mingi trend ega iseloomusta kogu ehitusturgu. Tegemist on üksikute kahetsusväärsete eranditega, mida EEEL ei tolereeri,“ kinnitab liit oma avalduses. „Selliste ehitajate koht ei ole riigihangetel!“ lisavad liidu esindajad karmilt.

EEELi tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on kindlasti võimalik, et langeval turul tehti alla omahinna pakkumisi, kuid seda üldistada ei maksa. „Mina siit ei näe, kas tegemist on tendentsiga. Ma tean, et alapakkumisi tehakse. Iseasi, mis on nende alapakkumiste ajend või põhjendus. Kui keegi läheb selle peale välja, et kui objekti jooksul raha juurde kaubelda ei saa, astub minema, siis ma leian, et nendel kaalutlustel alapakkumist teha ei ole õige,“ rääkis Peterson. Ta lisas, et odavaid pakkumisi on ehitajad teinud ka puhtalt seetõttu, et anda oma inimestele tööd ja maksnud siis ka kahjumi teadlikult kinni. „Kõikidel on turul raske, aga teatud ettevõtted maksavadki sellele peale, et hoida oma kaadrit tööl,“ lisas ta. Samal ajal avaldas ta arvamust, et kuna sisendhindade tõus on tõepoolest reaalsus ja ehitusfirmade varud otsakorral, ei saa enam selliseid odavpakkumisi hangetel teha.

EEELi juhatuse liige ja ASi Astlanda Ehitus juht Jaanus Otsa oli pigem seda meelt, et nn minemajalutamise põhjuseid on mitmeid. „Neid tuleb igal juhul eraldi analüüsida. Ei saa öelda, et kõik on see, et langeval turul võeti suuremaid riske,“ sõnas ta.

EEELi hinnangul põhjustab hangetelt lahkumist ka tellijate ebaprofessionaalsus – puudulik projekt, keerulised hankekriteeriumid, ebaselged töövõtu piirid või liialt keeruline lepingu konstruktsioon, loetles liit oma avalduses. „Lepingu käigus selgub, et pooled on hanketingimusi erinevalt tõlgendanud ja algavad läbirääkimised projekti edukaks jätkamiseks vajalike muudatuste üle, mille vajadus ilmnes seoses ettenägematute asjaoludega. Kui hankijaga aga kokkuleppele ei jõuta, siis võibki see viia lepingust taganemiseni,“ sõnastab avaldus lisavõimaluse, miks riigihange kiiva kisub. 

Otsa sõnul aitaks selliseid olukordi vältida lepingutingimuste ühtlustamine. „See, mida meie toetame, on tüüpsed lepingutingimused. Kõik teavad neid tingimusi ja siis ei ole võimalik, et keegi lepib paremini või halvemini kokku,“ selgitas ta ja lisas, et sarnane süsteem toimib põhjanaabrite juures Soomes. Tema sõnul peavad tingimused olema välja töötatud koostöös turuosalistega ja olema selged ning arusaadavad kõigile. See välistaks hilisema vaidlemise, sest kõik ettevõtjad saaks aru, milliseid riske võetakse. Praegu on aga EEELi juhtide hinnangul hanketingimused tihti vasturääkivad ja ebaselged. Seetõttu ei ole ka ehitusettevõtjate hangetel esitatud pakkumised alati võrreldavad, mis tähendab, et tavaliselt valitakse hinna järgi – kõige odavam pakkumine.

Kuna suurte hangete korraldamine nõuab üksjagu tööd, tekib küsimus, kas ametnikel jagub piisavalt kompetentsi ja jõudu hanget läbi viia. „Meil muud soovitust pole, kui tuleb pöörduda konsultantide poole või osta kompetents sisse,“ vastas Peterson küsimusele, mida sellisel juhul tegema peaks.