See aasta näitab tõusu, suurem pauk läks vist mööda

2008. aasta algas majutussektoris ärevalt - eelneval aastal lisandus turule veerandi võrra uusi hotellitube, lähenev masu näitas üha selgemaid märke. Statistika järgi kasvas majutatute arv Eestis siiski esimesel poolaastal pea 30% ja majutusteenuste tulud kasvasid statistikaameti andmete kohaselt 7%.

Kuigi tihenenud konkurents ja tarbijate ebakindlus tõi kaasa hotellihindade olulise languse, lootsid hotellipidajad siiski hakkama saada. II poolaastal ööbimiste arvu kasv aga seiskus ja see tähendas juba ettevõtete jaoks oluliselt tihenenud konkurentsis tulude märgatavat kukkumist.

Hoiatasin 2008. aasta suvel, et tulemas on väga külm talv - seda mitte madala õhutemperatuuri, vaid tulude dramaatilise vähenemise mõttes. Nii ka läks. 2009. aasta esimese 7 kuu majutusteenuste müük vähenes 2008. aasta sama perioodiga võrreldes 24% (statistikaameti andmed) toitlustusteenuste müük 17%. Müügitulude vähenemine tõi kaasa sektori lisandväärtuse languse trendi - 2008. aastal oli languse protsent 2007. aastaga võrreldes 4,6%.

Tulude märkimisväärne langus tekitas ettevõtete jaoks väga pingelise olukorra likviidsusega - viiendik sektori ettevõtetest oli 2009. aasta novembris Krediidiinfo andmete kohaselt maksuvõlglased ja ettevõtete arv, kel oli nii maksuvõlg kui ka muu maksehäire, kasvas maist novembrini 34%, võlgnevuste kogusumma suurenes poole aastaga 49%.

2009. aasta suvel ütlesin Äripäeva ajakirjanikule, et oleksin väga üllatunud, kui selles olukorras nii mõnigi sektori ettevõte pankrotiga ei lõpeta. Üsna mitmed toitlustusettevõtted ei pidanudki vastu - rida tuntud restorane sulges pankroti tõttu oma uksed. Statistikaameti andmete kohaselt langes 2009. aastal hotellide ja restoranide toodetud lisandväärtus 23,3% võrreldes eelneva aastaga. Sellega kaasnesid veelgi suuremad likviidsusprobleemid. Tundus, et ka hotellide pankrotid on vältimatud.

Ja ometigi hakkas 2009.-2010. aasta vahetusel tunduma, et tunneli lõpus on õrna valgust näha - ja see ei ole lähenev rong. Traditsiooniliselt täitsid Vene turistid kõik Eesti majutusasutused. Kevadeks saabus oluliselt rohkem päringuid nii konverentside pidamiseks kui ka turismirühmade majutamiseks. 2009. aasta alguse pessimism lõpptarbijate ja konverentsikorraldajate seas hakkas asenduma lootusrikka optimismiga. Võib-olla on tegemist väheinformeeritud pessimistidega… Igal juhul saab majutussektor raporteerida müügimahtude olulist kasvu - 2010. aasta esimese 7 kuu jooksul kasvas majutatute arv 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, majutusteenuse müügitulud kasvasid 14% (jäädes 2008. aastast maha siiski samuti 14%). Restoranidel nii hästi läinud ei ole - 7 kuu toitlustusteenuste müügitulu oli 4% väiksem kui 2009. a ja 20% väiksem 2008. a tulust võrreldaval perioodil.

Kas siis võib väita, et majutussektorist läks suur pauk mööda? Ilmselt küll - ajalehtedes ei ole rasvaseid pealkirju seoses hotellide pankrottidega olnud. Mis ei tähenda seda, et ettevõtted oleksid jätkusuutlikus olukorras. Värskelt avaldatud Krediidiinfo andmete kohaselt on 2010. aasta I poolaastal suurenenud maksuvõlgadega ettevõtete arv majutus- ja restoranisektoris 9% võrreldes 2009. aasta sama perioodiga. Halba krediidireitingut omab 39% sektori ettevõtetest. See on kõige halvem näitaja kõigi teiste sektoritega võrreldes - tulemuseks on see, et pangad ei ole valmis sektori ettevõtteid varustama käibevahenditega, rääkimata uute projektide finantseerimisest.

Nõrk likviidsustase tekitab jätkuvaid probleeme nii jooksvate kohustuste täitmisel kui ka pangalaenude teenindamisel. Inimeste koolitusse ja tootearendusse vajalikke investeeringuid ei ole kahjumis töötavatel ettevõtetel samuti võimalik vajalikus mahus teha.

Vaatamata nõudluse kasvule turul tervikuna on majutusettevõtete mureks hotelliteenuste hinnataseme jätkuv langus olukorras, kus kaupade ja teenuste hinnad tõusevad.

Majanduslanguse ajal kannatas kogu Euroopa hotellisektor. Ometigi oli nii täituvuste kui ka keskmiste hindade langus vanas Euroopas oluliselt väiksem kui Eestis ning teistes Ida-Euroopa riikides. Ka toibumine toimub Lääne-Euroopa riikides märgatavalt kiiremini.

Mis edasi saab? Kas masu on läbi? Nagu öeldud, paistab tunneli lõpus valgus. Suvised täituvused olid väga head - Eesti oli täis välisturiste lähemalt ja kaugemalt. Taas on suurenema hakanud sisemaine tarbimine. Ja vaatamata madalamale keskmisele hinnale on hotellide müügitulud tulud jälle suurenemas.

Sügisel on eelkõige linnahotellid üsna täis konverentsituriste, mõnevõrra ebakindlam on olukord väiksemate linnade ja maapiirkondade hotellidel. Kas kasv on jätkusuutlik - seda ei oska praegu vist keegi veel öelda.

2011. aasta on paljulubav. Euroopa kultuuripealinn Tallinn suurendab nõudlust mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis. Eesti liitumine eurotsooniga toob kindlasti kaasa poliitikute, investorite kui ka turistide uusi külastusi. Uus valitav riigikogu ja ametisse astuv valitsus on loodetavasti huvitatud, et majutus- ja toitlustussektor jätkaks uusi töökohti loova jätkusuutliku sektorina.

Väljakutseteks jäävad Eesti vähene tuntus ja raskused kolmandate riikide kodanikele viisade väljastamisel. Oluliseks probleemiks on jätkuvalt Vene-Eesti piiri puudulik infrastruktuur ja kehvad transpordiühendused. Kas valitsusel on plaan ja tahe eraldada ressursid avamaks uusi otselende olles rahvusliku lennukompanii Estonian Air suuromanik? Peaminister on kinnitanud, et vähemalt tahe on olemas ja esimesed rahalised ressursid on ka eraldamisel. Aga kas see on piisav?

Hotellid ja toitlustusettevõtted on külalislahkuse äris, kes jäävad ellu ka kõige raskemates kriisides eeldusel, et ettevõtluskeskkond on stabiilne ja kõik osapooled pingutavad ühiste eesmärkide nimel.