Savisaar peitis laenud keeruliste skeemide taha

Kui Edgar Savisaar neljapäevaõhtuses "Aktuaalses kaameras" väitis, et ta laenas ligi kolm miljonit krooni Liechtensteini ettevõtjalt Peter Kaiserilt, ei unustanud ta muu seas mainimast ka seda, et laenas raha kaheksaks aastaks ning kaheksaprotsendilise intressiga.

See on suur laen, arvestades Savisaare suhteliselt kesist kuupalka - 51 400 brutokrooni - taolise summa tagasimaksmist silmas pidades. Kui Savisaare nimetatud parameetrid pankade laenukalkulaatoritesse sisestada, selgub, et Tallinna linnapea igapäevaseks toimetulekuks jääks Savisaarele pärast 38 169kroonise laenusumma tasumist igas kuus elamiseks pisut alla 1800 krooni.

Kui arvestada juurde ka Savisaare erinevad lisatasud, siis peaks pealinna juht hakkama saama umbes 5000 krooniga kuus. Seda on umbes sama palju kui üks pisut üle keskmise suurusega pension.

Reedel Paides maarahva kongressil viibinud ning seal pressikonverentsi ajal näitlejate toas varjus viibinud Savisaar keeldus igasugustest selgitustest, mis käsitlenuks advokaat Peter Kaiserit ning tema igapäevast toimetulekut.

"Ma olen kõigile küsimustele vastanud. Mul ei ole rohkem mitte midagi lisada," ütles linnapea ning kõndis jonnakalt nõunik Monika Batrakova saatel Paide kultuurikeskusest minema, linnakese tsentrumi suunas. Mõne aja pärast järgnes talle tema must ameti-Mercedes, et Savisaar taas turvaliselt maarahva sekka sõidutada.

Miks Savisaar üldse raha laenamiseks Liechtensteini juristi poole pöördus ja too linnapeale priske intressiga laenu nõustus vahendama, on samuti teadmata.

Üks, mis selge. Kaiser on Liechtensteini advokaat, kes tegeleb erinevate õigusabi teenuste pakkumisega. Kaiseri puhul võiks paralleeli tuua Christine Sutteriga, kellest Äripäev kirjutas hiljuti kui Signaali arvatavat tegelikku omanikku Urmas Sõõrumaad varjavast Šveitsi riiulifirma juhatuse liikmest.

Kui Sutter istub pistiseskandaali sattunud Signaali nõukogus Zugi kantoni, Signaali omanikfirma äriühingu Neue Zuger Treuhand AG esindajana, siis Peter Kaiser esindab samamoodi, pelgalt näona ilmselt ettevõtet või eraisikut, kes Savisaarele 2,7 miljonit deklareerimata jäänud krooni laenas.

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Jaanus Marrandi ei eita, et ka talle näib kummaline, kuidas Savisaar peaks mõne tuhande krooniga igakuiselt toime tulema.

"Samas ei saa ju mingil moel ka eeldada, et ta on kuidagi pangaga kokku mänginud. Tema kontoseisu ja -väljavõtet teadmata... Võib-olla tal on mingisugune rendi- või ettevõtlustulu või veel midagi," arutles Marrandi.

Marrandi sõnul ei saa riigikogu komisjon Savisaarelt laenu kohta aru pärida, sest see on Tallinna linna asi küsitavad asjad selgeks küsida.

Riigikogulane usub, et ilmselt pidi ka laenu andja enne raha ülekande tegemist Savisaarelt küsima, kuidas ta nii madala palgaga kavatseb 2,7miljonilise laenu nii lühikese ajaga tagasi maksta.

Sama komisjoni liige, keskerakondlane Aivar Riisalu aga asjale "nii primitiivselt" ei läheneks.

"Inimene on raamatuid kirjutanud. Tean, et ta on Fixor Holdingu nõukogu esimees. Ma seda 1800 krooni nii tõsiselt ei võtaks. Lõpetage ükskord need ajakirjanduslikud süüdimõistmised," prahvatabs parteiline ärimees.