Keskpanga reservist vabanevad miljardid laenuturule ei jõua

Nordea panga juht Vahur Kraft ütles, et võrreldes augusti lõpuga, mil kehtis veel senine reservinõue 15%, peaks tänu nõude vähenemisele Eesti pankades tervikuna aasta lõpuks vabanema suurusjärgus ligi 20 miljardit krooni.

"Eurosüsteemiga liitudes alaneb reservnõue võrreldes aasta lõpuga omakorda veel vähemalt 15 miljardi krooni võrra. Nordea pangana oleme reservinõude alanedes oma keskpangas hoitavate reservide mahtu kahandanud ja teeme seda vastavalt nõude langusele ka edaspidi," rääkis ta.

Krafti sõnul pole Nordeal siiani olnud probleeme laenuressursi kättesaadavusega ja sellest tulenevalt reservi kahanemine laenupakkumist ei mõjuta. "Minu nägemuse kohaselt sõltub laenukasv enam laenunõudlusest turul, mitte laenupakkumisest," nentis ta. Nordea on tänavu teise poolaasta seisuga kasvatanud panga klientidele väljastatud laenude mahtu võrreldes aasta taguse ajaga siiski 4%, lisas ta.

"Ressursside kasutamise otsustame lähtuvalt Nordea Grupi põhimõtetest ja kohalikest võimalustest tulenevalt. Filosoofilises plaanis võiksid vabanevad ressursid laenupakkumist ju elavdada, kuid teisalt sõltub see ikkagi nõudluse poolest. Võttes arvesse Eesti kriisiaegset SKP langust, ja ettevõtete laenuportfell vähenemist tervikuna on need näitajad paremad kui euroala vastavad näitajad," rääkis Kraft.

SEB juhatuse esimees Riho Unt sõnas, et SEB reservinõue väheneb 1. jaanuariks järk-järgult ligikaudu 500 miljoni euro võrra. "Raha olemasolu taha ei ole jäänud ükski projekt, ka kõige järsema majanduslanguse ajal. SEBs on tsentraalne likviidsuse juhtimine, mis tähendab, et ülejäävad vahendid paigutatakse emapanka ning puuduolevad võetakse sealt," lisas ta.

Undi sõnul plaanib SEB tulenevalt madalamast laenunõudlusest Eestis kohustuslikust reservist vabanevate vahendite arvelt vähendada oma kohustusi emapanga ees. "Loomulikult oleme alati avatud uueks äriks ning kõik mõistliku struktuuri ja võimendusega projektid Eestis saavad SEB poolt probleemideta rahastatud," märkis ta.

"SEB-l on võimalik iga hetk kaasata emapangast märgatavalt rohkem vahendeid, kui hetkel kohustusliku reservi arvelt vabaneb. Likviidsuse juhtimine toimub ikka ärivajadustest lähtuvalt, mitte vastupidi," nentis Unt.

Sampo panga juht Aivar Rehe ütles, et pankadel on laenamiseks ressurss olemas ja tema arvates ollakse klientidele juba väga lähedal. "Oleme ausad, et tehaseid veel ei avata, kuid investeeringud, mis on tootmistsüklite efektiivsuse jaoks, see on juba meie igapäevane töö, aga see on juba suur samm edasi. Kuid nõudlus on praegu tagasihoidlik," rääkis ta.

Rehe sõnul on majapidamised ostude tegemisel alalhoidlikumad ja hoitakse puhvrit, et teenindada jooksvaid kohustusi. "Ettevõtjad kaaluvad peale kriisi väga ettevaatlikult võõrkapitali kaasamist. Laenuvõtmise kultuur on muutunud kaalukamaks ja läbimõeldumaks," selgitas ta.

Sampo Panga finantsdirektori Ivar Pae sõnul vähendavad nad kohustusliku reservi täitmiseks hoitavaid vahendeid vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud reservinõude alandamise ajagraafikule. "Reservinõude täitmisest vabanenud vahendite arvel vähendatakse panga kohustusi, peamiselt peakontori ees," nentis Pae.

"Me ei usu, et reservnõude vähendamine muudab oluliselt laenupakkumist Eesti turul, sest regulatsioonide ehk reservinõude täitmine ja laenunõudlus ning pankade krediidipoliitika on üksteisest sõltumatult juhitud valdkonnad," märkis ta.

Swedbanki Eesti finantsdirektor Heiki Raadik kinnitas, et tulenevalt keskpanga väiksemast reservinõudest hoiab Swedbank keskpangas vähem raha. "Swedbanki sisemine likviidsusreservi nõue on kõrgem kui Eesti panga seni kehtinud 15% ning seetõttu ei muuda keskpanga reservinõude vähendamine sisuliselt midagi – keskpangast vabaneva raha paigutab Swedbank suures osas likviidsetesse võlakirjadesse ülejäänu läheb pankadevahelisele rahaturule," selgitas ta.

Raadik lisas, et samuti eeldavad kõrgemat pankade likviidsust uued kehtima hakkavad likviidsusnormatiivid, mida Swedbank juba täna täidab. "Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt vahendeid rahuldamaks laenunõudlust. Pigem on probleemiks potentsiaalsete laenuvõtjate liigne ettevaatlikkus, mis näitab viimastel kuudel siiski paranemise märke," nentis ta.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs

Eesti Panga bilansi järgi vähenes kommertspankade konto keskpangas 7,4  miljardit krooni ehk see oli natuke suurem kui vähenes bilanss. Kommertspangad ostavad keskpangast ja müüvad keskpangale pidevalt Eesti kroone teiste valuutade suhtes. Põhiliselt tehakse tehinguid eurodes. Tavapäraselt küündivad ühes kuus tehingute mahud miljarditesse kroonidesse. Kuna kohustusliku reservi tuleb täita kuu keskmise seisuga, siis kuu lõpus võivad jäägid erineda mitmete miljardite võrra. Tänavu jaanuarist augustini on kuu lõpu seisuga pankade jääk kõikunud vahemikus 22 miljardist kuni 27 miljardi kroonini. Pangati on käitumine erinev, osa panku vähendas konto seisu rohkem ja teised pigem vähem. Keskpank ei määra, kui palju konkreetne kommertspank vähendab konto seisu. Eesti Panga eesmärk on, et kuu keskmisena pank täidaks vastava kuu kohustusliku reservi nõude. Reeglina hoiavad kommertspangad Eesti Pangas kontol rohkem raha kui kohustusliku reservi nõue on.

Eesti Pank alustab pärast Euroopa Liidu rahandusministrite kinnitavat otsust euro kasutuselevõtu kohta Eestis teisel poolaastal kohustusliku reservi nõude järkjärgulist vähendamist. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja 1. novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.Allikas: Eesti Pank