Riik laiendab ettevõtluskeelu määramise võimalusi

Praegu on kohtul võimalik seda kohaldada üsna piiratud arvul juhtudel. "Väljas on hetkel üsna mitmed sellised kuriteod, kus tegelikult võiks olla näiteks kohtul põhjus kaaluda ka ettevõtluskeelu määramist," ütles kaubandus- tööstuskoja poliitikakujundamise ja õiguskonna juhataja Mait Palts. Näiteks tahtlik maksejõutuse põhjustamine ja tahtlikud pankrotid, lisas ta.

Kui seadust otsustatakse muuta, siis täiendatakse karistusseadustikus loetelu, millal saab ettevõtluskeelu rakendada, märkis Palts. Kas kohus peaks saama keelu rakendada või mitte, on eraldi küsimus, aga kohtul võiks olla selline kaalutusõigus, sõnas Palts. Tema kinnitusel aitaks selline muudatus võidelda pahatahtliku varade kantimisega ja petturitega.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tuuli Ploomi sõnul plaanitakse laiendada süütegude ringi selliselt, et ettevõtluskeeldu oleks võimalik lisakaristusena kohaldada ka kõikide majandusalaste kuritegude puhul. Tegu on laiema regulatsiooniga, mis puudutab kõiki majanduskuritegude toimepanijaid, mitte aga eraldi variisikute probleemi, lisas ta.

Väätsa Agro juhatuse esimehe Tiit Tuuleveski arvates on see delikaatne teema. "Näiteks Saksamaal peetakse nendest natukene lugu, kes on aktiivsed inimesed ja tegelevad ettevõtlusega," kommenteeris ta. Võib mitu firmat nahka minna, aga ta ikka teeb ja toimetab, lisas Tuuleveski.

Tema sõnul ei peaks pankrottide arv olema piirav tingimus. Samas on Tuuleveski nõus, et tankistide meetodid ei tohiks olla aktsepteeritud.

Kuna kõnealune eelnõu on alles koostamisel, ei saanud justiitsministeerium planeeritavaid muudatusi täpsemalt kommenteerida.

Järgmisel aastal saadetakse eelnõu kooskõlastusringile teistele ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks ka asjasse puutuvatele huvigruppidele. Pärast kooskõlastusringi e-õiguses liigub eelnõu valitsusse. Seda, kas seadust muuta või mitte, otsustab Riigikogu.