Äripäeva väljaandel õnnestus aprillis osta Tallinna Keskturult hulga retseptiravimeid ja allergiaravim, mida Eestis ametlikult ei müüda. "Meditsiiniuudiste aprillis tehtud kolm retke Keskturule lõppesid edukalt: saime iga kord mõne minutiga enamiku küsitud retseptiravimeid kätte," kirjutas leht mais ilmunud loos.

Kaup peitus loodustoodete kioskite leti all. Analüüsitud neljast ravimist kaks ei sisaldanud pakendil lubatud toimeainet.

Lehes ilmunud artikkel viis kriminaalasja algatamiseni, kohtusse jõudis see septembris. Nüüd saabus lahendus.

Kohtuotsuse kohaselt süüdistati Vladimir Mirošnitšenkot selles, et tema, olles eelmise aasta augustis karistatud politsei poolt ja omamata tervishoiuteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks luba, tegeles koos Larissa Lutsenkoga Tallinna Keskturul müügiboksist ravimite müügiga.

Mehele määras kohus vanglakaristuseks 5 kuud ja 29 päeva, millist karistus ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolme aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Naisele määrati karistuseks neli aastat, millest reaalsele täitmisele läheb seitsmekuuline vanglakaristus. Kuna ta istub juba mai algusest kinni, on ta detsembri alguses vaba.

Nimekiri ravimite kohta, mis neilt ära võeti, on mitu lehekülge pikk, peamiselt Vene päritolu ravimid.

Lutsenkot süüdistati ka selles, et ta kaubitses narkootilise aine fenasepaamiga. Oma diilerit ta kohtule ja eeluurimisel ei avaldanud, sestap on kohtuotsuses kirjas, et omandas ebaseaduslikult ning eeluurimisel kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet fenasepaami, s.o rohkem kui 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Nimetatud narkootilise aine andis Lutsenko üle kuriteo matkijale juba möödunud aasta detsembris, millega seoses oli tal Meditsiiniuudiste eksperimendi ajal pooleli uurimine politseis.

Ka Lutsenko sai süüdistuse selles, et olles juba 2009. aasta veebruaris karistatud ja omamata selleks vajalikke lube, müüs ta Keskturul müügiputkas ravimeid.

Mõlemad peavad tasuma kohtuotsusega kaasneva sundraha, samuti ekspertiisikulud ja advokaadi õigusabikulud.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp rääkis kevadel, et turumüüjaid puistatakse pisteliste reidide käigus ja kontrollitakse vihjeid.

Nii suureks probleemiks, et sellega iga päev tegeleda, politsei ravimimüüki ei pea. "Me ei tea praegu, et see oleks rahvatervise seisukohast suur probleem," selgitas Puusepp mais ilmunud artiklis.

Kuigi turumüüjate klientuur on piiratud, peab ravimitega äritsemine olema kasumlik, niisama sellega ei tegeletaks, ütles Puusepp. "Äritsejate motiiv on ikkagi raha," märkis ta.

Illegaalsete ravimitega organiseeritult tegutsevaid gruppe võib Põhja politseiprefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase hinnangul olla Eestis kaks-kolm. Enamasti tegutsevad turgudel üksiküritajad, kes toovad ravimeid üle piiri lubatud koguses, et neid siis Eestis edasi müüa.

Puusepa sõnul on olukord pärast aastate jooksul tehtud reide turgudele tunduvalt paranenud.