• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merkeli plaanil halb mõju

    Investorite kahtlustele, et võlgade all lookas Iirimaa ei tule oma kohustustega toime, lisas uusi kahtlusi Brüsseli Ülemkogu, kus Saksamaa surus läbi idee euroalale püsiva kriisihaldusmehhanismi loomisest.

    Investorite kahtlustele, et võlgade all lookas Iirimaa ei tule oma kohustustega toime, lisas uusi kahtlusi läinud nädalal Brüsselis toimunud Ülemkogu, kus Saksamaa surus läbi idee euroalale püsiva kriisihaldusmehhanismi loomisest.
    Merkeli plaan on veeretada osa vastutust maksumaksjatelt investoritele. "Kuni läinud nädalani oleksin ma öelnud, et Iirimaa suudab abiküsimist vältida, rakendades meetmeid defitsiidi vähendamiseks," kommenteeris agentuurile Bloomberg Royal Bank of Scotlandi analüütik Harvinder Sian. "Nüüd heidavad Angela Merkeli ettepanekud varju mitte üksnes Iirimaale, vaid kogu euroala perifeeriale."
    Eile nõudsid investorid Iirimaa võlakirjadesse investeerimiseks Saksamaa riigivõlakirjadega võrreldes 4,67 protsendipunkti võrra kõrgemat tootlust. See on 0,37 protsendipunkti võrra kõrgem intressimäär kui septembri lõpus, mil Iirimaa tühistas kõrge intressimäära tõttu oktoobrisse ja novembrisse kavandatud võlakirjaoksjonid. Iirimaa kümneaastase tähtajaga võlakirjadelt nõudsid investorid eile 7,14% tootlust. Täna kärises vahe 4,74 protsendipunktile, mis on kõrgeim näit 1991. aastast, mil agentuur Bloomberg neid andmeid koguma hakkas.
    Portugali võlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust 6,11%. Saksamaa ja Kreeka võlakirjade tootluse vahe kasvas täna 8,41 protsendipunktile.
    "Näib, et inimesed on tõesti šokeeritud euroala võlakirjade restruktureerimise mõttest. Samas ei oleks tohtinud see olla mingi üllatus, kui just ei usutud, et Saksamaa maksumaksja on alati valmis kõik kinni maksma," ütles ajalehele Financial Times Goldman Sachsi Euroopa piirkonna ökonomist Erik Nielsen.
    Turu reaktsioon on kooskõlas Euroopa keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ hoiatusega, et Merkeli välja pakutud kriisihaldusmehhanismi võib euroala perifeeria jaoks laenuraha hinna üles ajada.
    Rääkimine võlgade restruktureerimisest võib muutuda isetäituvaks ennustuseks, ütles Evolution Securities osakonnajuht Gary Jenkins. Eriti pelgavad turud, et Iirimaa ja Portugal peavad varem või hiljem euroala kriisimehhanismist abi küsima.
    Laenamiskulude tõusust hoolimata pole Euroopa Keskpank kolmandat nädalat riigivõlakirjade tugioste teinud.
    Iirimaa rahandusministril Brian Lenihanil on vähem kui kuu aega tõestamaks, et riik  kõrvalist abi ei vaja, kirjutas Bloomberg. 7. detsembril on valitsus lubanud esitada eelarvekava, mis näitab, kuidas nelja aastaga defitsiit euronormi viia. Koos ühekordsete summadega pankade päästmiseks on Iirimaa eelarvedefitsiidi suurus tänavu 32% SKPst (ilma selleta 12% SKPst), ületades euronormi enam kui kümnekordselt. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).