Sirje Rank • 2. november 2010 kell 8:14

Merkeli plaanil halb mõju

Investorite kahtlustele, et võlgade all lookas Iirimaa ei tule oma kohustustega toime, lisas uusi kahtlusi Brüsseli Ülemkogu, kus Saksamaa surus läbi idee euroalale püsiva kriisihaldusmehhanismi loomisest.

Investorite kahtlustele, et võlgade all lookas Iirimaa ei tule oma kohustustega toime, lisas uusi kahtlusi läinud nädalal Brüsselis toimunud Ülemkogu, kus Saksamaa surus läbi idee euroalale püsiva kriisihaldusmehhanismi loomisest.

Merkeli plaan on veeretada osa vastutust maksumaksjatelt investoritele. "Kuni läinud nädalani oleksin ma öelnud, et Iirimaa suudab abiküsimist vältida, rakendades meetmeid defitsiidi vähendamiseks," kommenteeris agentuurile Bloomberg Royal Bank of Scotlandi analüütik Harvinder Sian. "Nüüd heidavad Angela Merkeli ettepanekud varju mitte üksnes Iirimaale, vaid kogu euroala perifeeriale."

Eile nõudsid investorid Iirimaa võlakirjadesse investeerimiseks Saksamaa riigivõlakirjadega võrreldes 4,67 protsendipunkti võrra kõrgemat tootlust. See on 0,37 protsendipunkti võrra kõrgem intressimäär kui septembri lõpus, mil Iirimaa tühistas kõrge intressimäära tõttu oktoobrisse ja novembrisse kavandatud võlakirjaoksjonid. Iirimaa kümneaastase tähtajaga võlakirjadelt nõudsid investorid eile 7,14% tootlust. Täna kärises vahe 4,74 protsendipunktile, mis on kõrgeim näit 1991. aastast, mil agentuur Bloomberg neid andmeid koguma hakkas.

Portugali võlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust 6,11%. Saksamaa ja Kreeka võlakirjade tootluse vahe kasvas täna 8,41 protsendipunktile.

"Näib, et inimesed on tõesti šokeeritud euroala võlakirjade restruktureerimise mõttest. Samas ei oleks tohtinud see olla mingi üllatus, kui just ei usutud, et Saksamaa maksumaksja on alati valmis kõik kinni maksma," ütles ajalehele Financial Times Goldman Sachsi Euroopa piirkonna ökonomist Erik Nielsen.

Turu reaktsioon on kooskõlas Euroopa keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ hoiatusega, et Merkeli välja pakutud kriisihaldusmehhanismi võib euroala perifeeria jaoks laenuraha hinna üles ajada.

Rääkimine võlgade restruktureerimisest võib muutuda isetäituvaks ennustuseks, ütles Evolution Securities osakonnajuht Gary Jenkins. Eriti pelgavad turud, et Iirimaa ja Portugal peavad varem või hiljem euroala kriisimehhanismist abi küsima.

Laenamiskulude tõusust hoolimata pole Euroopa Keskpank kolmandat nädalat riigivõlakirjade tugioste teinud.

Iirimaa rahandusministril Brian Lenihanil on vähem kui kuu aega tõestamaks, et riik  kõrvalist abi ei vaja, kirjutas Bloomberg. 7. detsembril on valitsus lubanud esitada eelarvekava, mis näitab, kuidas nelja aastaga defitsiit euronormi viia. Koos ühekordsete summadega pankade päästmiseks on Iirimaa eelarvedefitsiidi suurus tänavu 32% SKPst (ilma selleta 12% SKPst), ületades euronormi enam kui kümnekordselt. 

Hetkel kuum