Hankevaidlus köidab kapot

Äripäeva andmetel puudutab uurimine Aruvalla-Kose tee-ehitushanget, mis tekitas palju vaidlusi Nordeconi ja Lemminkäinen Eesti vahel.

Toomas Lumani suurosalusega Nordecon International juhataja Jaano Vink ütles eile õhtul läbiotsimisi kommenteerides, et kui on midagi olulist teatada, siis teeb firma börsiteate. Küsimusele, kas läbiotsimised võisid puudutada ka tema juhitavat firmat, ei soovinud ta vastata eitavalt ega jaatavalt.

Äripäev sai eile õhtul aga teada, et uurimisega seoses võeti ära arvuteid Nordecon Infra töötajatelt. Nordecon Infra juhti Erkki Suurorgi mobiiltelefon oli postkastis. Samuti oli postkastis soomlaste omanduses oleva Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi telefon. See on üllatav, sest Pertens on tavaliselt oma telefonile vastanud.

Toimetuse andmetel lahkusid uurijad eilse tööpäeva lõpus ka majandusministeeriumist ja maanteeametist mõlema asutuse osade töötajate arvutitega.

Sarnaselt kriminaalasjaga seotud ehitusfirmade juhtide mobiiltelefonidega vaikisid eile õhtul ka majandusministeeriumi tippjuhtide telefonid. Nii minister Juhan Parts kui ka kantsler Marika Priske oma mobiiltelefonile ei vastanud. Ka see oli erakordne, sest reeglina on Parts nõus telefonitoru tõstma.

Tõenäoliselt viidi minister n-ö tule alt ära ja ministeeriumi selgitus toimunule piirdus napi õhtul väljastatud pressiteatega.

Napisõnaliseks jäi eile ka prokuratuur, kes kinnitas kriminaalasja algatamist ja läbiotsimisi, kuid ei nimetanud teates ühegi ehitusfirma ega riigiasutuse nime. Teatest viidati, et uurimise all on ametiisikud ja firmad.

Kuidas kapo võis eilse läbiotsimiseni jõuda? Üks võimalus on, et Nordecon või Lemminkäinen Eesti kaebasid. Teine võimalus on, et eilse läbiotsimise tegemiseks said uurijad ajendi mõnest varasemast kriminaalasjast. Näiteks on kevadest uurimise all Põhja regionaalse maanteeameti endine direktor Erkki Mikenberg, kes mais kapo poolt üle kuulati ja vahetult enne seda otsustas ametist lahkuda.

Mikenberg oli 2009. aastal seotud Soome riigiettevõtte Destia Eesti tütarfirma ja Nordecon Infra eelkäija Aspi võitlusega mitmesajamiljonilise Keila riigimaanteede hooldus- ja remondihanke pärast. Kuigi kohtus sai õiguse Destia, siis neil ei õnnestunud maanteeameti tegevuse tõttu hanget endale saada ja ettevõte teatas, et lahkub Eesti turult, kuna siin on võimatu ausal teel hankeid võita. Soomlased vihjasid Mikenbergi ja Aspi kokkumängu võimalusele.

* Teelõigu projekteerimise ja ehituse hanke teade avaldati riigihangete registris juba 2008. aasta septembris. Pärast pikki läbirääkimisi, hankedokumentide muutmisi ning algsete pakkumiste esitamist eelmise aasta novembris, jõuti selle aasta maikuus lõplike pakkumiste tegemiseni.* Juunis valis maanteeamet riigihanke võitjaks 484 miljoni krooniga odavaima pakkumise teinud ASi Lemminkäinen Eesti, ASi Teede REV-2, ASi Tref ja ASi Teede Tehnokeskus ühispakkumise.* Teiseks jäi ASi Nordecon Infra ning Ramboll Eesti ASi poolt pakutud 506 miljoni kroonine hind.* Nordecon Infra vaidlustas seejärel maanteeameti otsuse rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustuskomisjonis ning sai sealt positiivse otsuse.* Vaidlustuse sisuks oli, kas riigihanget läbiviival komisjonil oli õigus läbirääkimiste käigus vähendada sõidusuundade vahel asuva eraldusriba laiust ning sellega muuta hankedokumente.* Seejärel kaebas maanteeamet vaidlustuskomisjoni otsuse halduskohtusse. Ka odavaima hinna teinud ühispakkujad pöördusid halduskohtusse.* Augustis otsustas maanteeamet hanke kohtuvaidlustesse sumbumise tõttu tühistada. Sooviti 500 miljonit krooni maksva teelõigu hankega alustada puhtalt lehelt. Kuid tühistamise otsus vaidlustati ning asjaosalised lubasid vaidlustada ka uue hanke väljakuulutamise.* Maanteeametile olid jäänud ainult halvad valikud ning siis otsustati septembri lõpus kuulutada võitjaks Nordecon Infra. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas selle otsuse.* Lemminkäinen Eesti lubas enda õiguste eest edasi võidelda ja vaidlustas uue otsuse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Ka Merko Ehitus vaidlustas samas Nordeconi võidu.* Oktoobri lõpus vaidlustuskomisjon enam sisulist otsust vastu ei võtnudki, vaid rahandusministeerium tunnistas hanke kehtetuks.

* Hanketeade ja hankedokumendid nägid Aruvalla-Kose lõigul ette 13,5 meetrise eraldusriba rajamise, kuid Nordecon Infra esitas eelmise aasta sügisel oma esialgses pakkumises alternatiivina ka kuue meetrise eraldusriba rajamise. Ükski teine pakkuja seda siis ei teinud.* Seejärel andis riigihanke komisjon peale Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudiga konsulteerimist ka teistele pakkujatele võimaluse korrigeerida eraldusriba laiust kogu teelõigu pikkuses kitsamaks. Suuresti seetõttu tulid esialgsetega võrreldes kolinal alla ka lõplike pakkumuste hinnad.* Kui ühispakkujate algse pakkumise hind oli 681 miljonit krooni, siis läbirääkimiste järel langes see ligi 200 miljoni krooni võrra. Vaidlustaja Nordecon Infra seisukohalt oli sellise hinnaalandamise taga uus, alternatiivne lahendus. * Kuna väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses ei saa aga läbirääkimiste tulemusena tekkida uut pakkumust, siis vaidlustaja arvates võimaldas hankija ühispakkujatel hankemenetluses õigusvastaselt korrigeerida oma pakkumust.* Vaidlustuskomisjon leidiski, et eraldusriba laiuse muutmise korrigeerimisettepanekuga on maanteeamet peale pakkumuste esitamist muutnud hankedokumente ning pidanud läbirääkimisi dokumentides esitatud andmete üle. Sellega on aga rikutud riigihanke seaduse nõudeid ning on ületatud hankija õigusi väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses.