Tamkivi määras kalapüügi võimalused 2011. aastaks

Määrus sätestab kalavarude kaitseks piirangud harrastuslikul kalapüügil nakkevõrgu, õngejada, kuuritsa, liivi, vähimõrra ja vähinataga ning reguleerib kalapüüki looduskaitsealadel, allveepüügil Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning spinningu ja lendõnge püügil lõheliste jõgedel. Neis piirkondades ja püügivahenditega püügiks annab püügiõiguse kalastuskaart.

Kalastuskaarte järgmiseks aastaks saab taotleda alates 1. detsembrist käesoleval aastal nii internetis, keskkonnaameti maakondlikes büroodes kui ka posti teel.

Võrreldes selle aastaga on püügivõimalustes mitmeid muudatusi. Kui nakkevõrku on sarnaselt käesoleva aastaga lubatud kasutada merel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves, Võrtsjärves ning vähemalt sajahektarilises väikejärves, siis õngejadade puhul lühendatud nende kasutusaega märtsist kuni oktoobrini. Selle arvel on suurendatud õngejadade piirarve suvekuudel, mil nõudlus nende harrastuspüügivahendite järele on suurem. Ka nakkevõrkude piirarve on mõnevõrra jaotatud ringi nii, et piirarvud vastaksid paremini kalastajate soovidele.

Ministeeriumi teatel on oluliselt ühtlustatud ja muudetud lihtsamaks kalastuskaartide taotlemist Endla ja Silma looduskaitsealal ning Matsalu rahvuspargi territooriumil. Endla looduskaitsealal kestab kalade kudeaegne püügikeeld 1. aprillist kuni 30. juunini, Silma looduskaitsealal aga 1. märtsist 30. juunini. Muul ajal kalastamiseks saab taotleda kalastuskaarte piirarvuvabalt, mistõttu pole Endla ja Silma looduskaitsealal kalastada soovijatel vaja kalastuskaardi taotlust esitada kohe 1. detsembril, vaid sellega võib oodata, kuni on reaalne huvi kalale minna.

Oluliseks muudatuseks mõlema looduskaitseala püügivõimaluste puhul on ka asjaolu, et üks kalastuskaart kehtib mitmel veekogul korraga. Seega saab Endla looduskaitsealal kalastuskaardi alusel püüda nii Endla järvel kui ka Sinijärvel ning Silma looduskaitselalal nii Saunja lahel kui ka Sutlepa merel.

Matsalu rahvuspargis on samuti püügirežiimi muudetud kalastajasõbralikumaks, kaotades kalastuskaartide piirarvud talvisel perioodil ajavahemikus 1. jaanuar kuni 15. veebruar ning 16. november kuni 31. detsember. Samuti on üheks püügivõimaluseks liidetud mitmeid seni eraldi olnud püügivõimalusi, mis annavad nüüd kalastajale hea võimaluse ühe kalastuskaardi alusel püüda mitmes piirkonnas. Varasemalt oli selleks vajalik taotleda mitu kalastuskaarti. Selline lähenemine lihtsustab kalastuskaardi taotlemist ning võimaldab kaardi saada oluliselt suuremal arvul kalastajatel.

Määruse kohaselt on vähipüük 2011. aastal lubatud kõikides Eesti maakondades. Uute maakondadena lisanduvad Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakond. Vähestest püüki võimaldavatest veekogudest tulenevalt on nendes maakondades kasutada lubatud püügivahendite piirarvud siiski suhteliselt väiksed, kuid siiski olemas. Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt suurendatud vähipüügivahendite ööpäevade piirarvu kõikides varasemalt püüki võimaldanud maakondades, välja arvatud Hiiu maakonnas. Kalastuskaarte vähipüügiks võetakse vastu alates 1. juulist 2010.

Kalastuskaartide taotlemise korras muudatusi pole. Kaardi taotlemise lihtsustamiseks saab juba neljandat aastat kalastuskaartide taotlusi esitada elektrooniliselt kalanduse infosüsteemi kaudu. Kalastuskaardi alusel püügil esitatavaid kohustuslikke püügiandmeid on võimalik edastada ka elektrooniliselt ID-kaardi abil läbi infosüsteemi. Seega saab kalastuskaarte taotleda, kätte saada ja kohustuslikke püügiandmeid esitada mugavalt kodust lahkumata.