Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tee Euroopa Liidus

    Vaatamata otsingumootorite põhjalikule kasutamisele ei õnnestunud mul leida selgelt sõnastatult Eesti riiklikke eesmärke Euroopa Liidus.
    Ametniku Euroopa Liidu käsiraamatus on kirjas: "Kuna välja töötatud seisukohti peab olema võimalik kasutada läbirääkimiste erinevates etappides kogu otsustusprotsessi vältel, alates nõukogu töögrupist kuni eelnõu vastuvõtmiseni ministrite tasandil, ei tohiks valitsuse protokollilise otsusega kinnitavates seisukohtades üldjuhul väljendada väga resoluutseid ja kitsaid seisukohti, mis välistaksid erinevaid lahendusi." Selline soovitus seisukohtade sõnastamisel ja vormistamisel on küll arusaadav, kuid ometi ei tohiks see viia selleni, et Eesti Vabariigil puuduvad selged eesmärgid Euroopa Liidus.
    Minu arvates võiks Eestil olla määratud 5, 10 ja ka 20 aasta olulisemad eesmärgid Euroopa Liidus, mis ei sõltuks valitsevatest poliitilistest jõududest ja oleks n-ö ühiskondliku kokkuleppe edasikandjad. Loomulikult ei saa need eesmärgid olla imperatiivsed, kuid peaksid siiski andma selge ettekujutuse nii kodanikele kui ka meie partneritele Euroopas. Teisalt võiks olla ka määratletud küsimused ja seisukohad, milles oleme oluliselt paindlikumad ja kompromissialtimad.
    Selged eesmärgid annaks läbirääkimisi pidavale või lobitööd tegevale ametnikule raamistiku ja kogu olulise infot Eesti Vabariigi vajadustest tuleneva tulemuse vormistamiseks. Samas on just lobitöö see, mis paljuski Euroopa Liidu otsuseid ja huvide fookust määrab, ning selle unarusse jätmine viib selleni, et Eesti ei suuda olulisi otsuseid mõjutada.
    2008. aasta suvel korraldas Eesti diplomaatide kool riigikogu tellimusel uuringu, milles üle 40% küsitletuist kinnitas, et nad praktiliselt ei teegi lobitööd nende liikmesriikide hulgas, kelle seisukoht erineb põhimõtteliselt Eesti omast. Ligi 40% kinnitas aga, et on teinud lobitööd Eestiga sarnaselt mõtlevate riikide seas. Tundub imelik, et lobitööd tehakse pigem nende riikide hulgas, kelle huvid kattuvad Eesti omadega, mitte nende hulgas, kelle kallutamine võiks lõpptulemuses olulist rolli mängida. Poliitika on tahes või tahtmata mõjuvõimuga kauplemine ning Eestil oleks aeg sellega aktiivsemalt tegelema hakata.
    Toon ühe kõneka lause eelpool mainitud uuringust: "Formaalse esindatuse osatähtsus Eesti ELi esindatuses on praegu väga kõrge (ca 80%) ja sisuline väga madal (ca 20%)." Minu arvates võtab see paljuski kokku Euroopa Liidu juures tegemata jäetud töö. Eesti vajaks oluliselt rohkem sisulist esindatust, mis ühtlasi tähendaks ka kõrgeima poliitilise tasandi tihedamat suhtlemist Euroopa Liidu tippametnikega ning samuti oluliselt tihedamaid otsekontakte erinevate ministeeriumide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel. Liigne keskendumine Brüsselile tuleks ümber kujundada ning tulevikus peaks lisaks Brüsselile keskenduma ka olulisematele liikmesriikidele. Lisaks peaks Euroopa Liidu seadusandluse mõjude analüüsi oluliselt rohkem kaasama erasektorit ja ettevõtjaid. Samas peaks riik jälgima huvide tasakaalustatust ning välistama seisukohtade kujunemisel kallutatuse mõne konkreetse huvigrupi suunas.
    Paadunud optimistina jään lootma, et Eesti poliitilises kultuuris muutub siinne lehmakauplemine kauplemiseks Euroopa Liidu tasandil ning kodanikel ja ametnikel on oluliselt suurem võimalus leida, aru saada ja kaasa rääkida Eesti Vabariigi Euroopa Liidu teemaliste eesmärkide kujundamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.