Elering laenab EIBlt ligi 1,2 miljardit

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,22%64 063,05
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,55

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,45%7 551,81
DOW 30−1,21%51 461,9
Nasdaq −0,01%25 978,42
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,22%64 063,05
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,55

Elering laenab Euroopa Investeerimispangalt EstLink2 ehituseks ca 1,2 miljardit krooni.

Silvia Kruusmaatoimetaja

Eesti ja Soome vahelise veealuse merekaabli EstLink 2 rajamise kogumaksumus on 320 miljonit eurot. Sellest Euroopa Liidu toetus moodustab 100 miljonit eurot. Ülejäänud EstLink2 ehituse mahust finantseeritakse pool Eleringi ning pool Soome põhivõrguettevõtte Fingrid Oy poolt.

Elering on omaosaluse rahastamiseks tänaseks sõlminud laenulepingud Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja Põhjamaade investeerimispangaga (NIB) kogusummas 100 miljonit eurot. Nimetatud summa võetakse kasutusele järk-järgul paralleelselt ehitustööde rahastamisega aastani 2014. Arvestades muid Eleringi laenukohustusi, kasvab ettevõtte laenumaht praeguselt 190 miljonilt eurolt nelja aastaga 400 miljoni euroni.

Samas moodustab ettevõtte omakapital käesoleva aasta lõpuks hinnanguliselt ca 150 miljonit eurot. Aastal 2014 on omakapitali suuruseks prognoositavalt 240 miljonit eurot.

Eleringi kogu bilansimaht on 2010. aasta lõpuks ligi 390 miljonit eurot. Nelja aastaga bilansimaht ligemale kahekordistub, rohkem kui 700 miljoni euroni. Ettevõtte varadest moodustab valdava osa ehk ligi 95% põhivara.

Kokku tuleb Eleringil lähtuvalt Eesti elektrimajanduse arengukavast aastatel 2010-2014 elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks investeerida ligikaudu 450 miljonit eurot. Olulise rahalise mahu investeeringute kavast moodustavad EstLink1 väljaostmine, EstLink2 ehitus ja avariireservjaamade rajamine.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et äriühingule esitab selline järsk investeeringute kasv suure väljakutse lisaks projektide efektiivsele teostamisel ka investeeringute finantseerimise osas. Finantseerimise teeb eriti komplitseerituks investeeringute järsk haripunkt 2013. aastal. "Elektrimajanduses aset leidvad suured muutused Euroopas sunnivad Eleringi kiiresti tegutsema, et integreerida Eesti elektrisüsteem Euroopa elektrivõrgu- ja turuga, tagamaks tarbijale elektri varustustuskindlus talutava hinnaga ka selle kümnendi teisel poolel. Samas oleme finantseerimise korraldamisel seadnud endale ülesandeks säilitada infrastruktuuri ettevõttele kohane tugev finantspositsioon ja leida tarbijat kõige vähem koormavad finantseerimisvõimalused, “ ütles Veskimägi.

Eleringi poolt väljatöötatud investeeringute kava põhineb valitsuse poolt kinnitatud Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018 toodud ülesannetel põhivõrguettevõtjale ning konkurentsiameti seisukohtadel põhjendatud investeeringute taseme osas. Eesti ja Soome vaheline teine kaabelühendus on suurim Eesti elektrivõrgu arendamiseks tehtav investeering läbi aegade.

Elering laenab EIBlt ligi 1,2 miljardit

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised