Areneva riigi võtmesõna on konkurentsivõime

Paljudel Euroopa tärkavate turgudega riikidel on hiljutisest üleilmsest kriisist surmalähedased kogemused. Tänu rahvusvahelistele ja siseriiklikele poliitilistele sekkumistele päästeti nende valuutad ja pangandussüsteemid krahhist, kuid paljud neist kogesid tohutut tootmismahtude vähenemist ja kiiret tööpuuduse tõusu. Kahjuks ei tegelenud nad oma haavatusega nii sihikindlalt kui nende Aasia saatusekaaslased pärast 1997.-1998. aasta kriisi.

Pärast Aasia kriisi on selle regiooni majandused läbinud intensiivse sise- ja väliskontrolli. Ka Ladina-Ameerika tärkavad majandused muutsid pärast laastavaid kriise oma majanduspoliitilist kurssi ja tugevdasid rahapoliitikat dollariseerimise vähendamiseks ja kohalike kapitaliturgude loomiseks, turgude avamiseks ja valitsemise täiustamiseks. Need meetmed aitasid tugevdada majanduse põhialuseid, mis võimaldas piirata üleilmse kriisi mõju.

Arenevad Euroopa riigid peavad läbima samasuguse enesevaatluse, kuid asjaolu, et nad on pääsenud halvimast, tundub raskendavat selle protsessi käivitamist.

Kriisieelsel kümnendil olid Euroopa tekkivad majandused äärmiselt edukad. Kasvasid kiiresti ja ekspordi mõttes funktsioneerisid peaaegu sama hästi kui Hiina. Kuid ka tööjõukulud kasvasid tunduvalt kiiremini kui paljudel konkurentidel, nt Lätis 10 korda kiiremini kui USAs. Samuti ammendusid parematest kaubanduskokkulepetest tulenevad potentsiaalsed eelised, kui nad liitusid ELiga. Lisaks toetus nende kasv liigselt väliskapitalile, kasvas välislaenude hulk. Kuna kriisi arenedes kasvasid palgad kiiremini kui tootlikkus, kannatas ka konkurentsivõime ja siseriiklik nõudlus sai kasvu põhimootoriks.

Arenev Euroopa vajab uusi konkurentsivõime allikaid. Ulatuslik ärijuhtide uuring tänavuses EBRD üleminekuraportis näitab tõsist muret kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse, maksustamise prognoositavuse ja läbipaistvuse ning korruptsiooni pärast. Otseteed nende probleemidega tegelemisega edasiliikumiseks pole, kuid regiooni õppetunnid peaksid inspireerima. Mõned riigid, nt Ungari, on suutnud säilitada pikaajalise konkurentsivõime jaoks vajaliku hariduse kvaliteedi. Eesti on näidanud teed lihtsustatud maksuadministreerimise suunas.

Tärkava Euroopa kasvumudel on usaldusväärne. Kui need majandused viivad läbi vajalikud reformid, parandavad nad potentsiaalset kasvu. Oluline on, et nad looksid puhvrid välisšokkide korvamiseks.