Euroala kriisifondi väiksem kapital

OMX Baltic0,59%322,31
OMX Riga−0,76%968,03
OMX Tallinn0,71%2 264,3
OMX Vilnius0,12%1 512,64
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 100−0,2%10 711,57
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,28

OMX Baltic0,59%322,31
OMX Riga−0,76%968,03
OMX Tallinn0,71%2 264,3
OMX Vilnius0,12%1 512,64
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 100−0,2%10 711,57
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,28

Euroopa Liidu liidrid jõudsid eile Brüsselis üksmeelele euroala püsiva kriisimehhanismi (ESM) loomises 2013. aastast, kuid tulles vastu Saksamaa nõudmistele, alustab kriisifond väiksema algkapitaliga – see makstakse sisse pikema perioodi jooksul.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

Erinevalt sellest, mis euroala rahandusministrid alles selle nädala hakul kokku leppisid, maksavad euroala riigid 2013. aastaks fondi reaalselt sisse 16 miljardit eurot algselt kavandatud 40 miljardi euro asemel, vahendas agentuur Bloomberg. Ülejäänud osa kokku 80 miljardist eurost (millest 22 miljardit langeb Saksamaa arvele), mis on n.ö reaalne raha kokku 700 miljardi euro suuruses kriisifondis ESM, makstakse sisse võrdsete osadena 2017. aastaks. Ülejäänud osa on nõudmiseni kapital.

„Saksamaaga oli raske vaielda,“ ütles eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker pärast valitsusjuhtide kohtumist. „Saksamaa leidis, et läinud esmaspäeval sündinud kompromissi järgi tulnuks neil sisse maksta liiga palju. Nii me siis tegelesime selle teemaga.“

Valitsusjuhid kordasid eile üle ka selle, et euroala praeguse ajutise kriisifondi EFSF reaalne laenuvõime tõstetakse selle aasta juuniks 250 miljardilt eurolt 440 miljardile, täpsustamata seejuures, kuidas. Kokkulepet on takistanud Soome vastuseis täiendavate garantiide andmisele.

Lisaks kiitsid valitsusjuhid heaks nn Euro Plus paketi, mis võtab kokku meetmed majandusliku koostöö tihedamaks koordineerimiseks ja tõhusama järelevalve jõustamiseks euroalal. Sellega saab majandus- ja rahaliit rahapoliitika kõrvale ka ühtse majanduspoliitika. Euroala välistest riikidest liituvad Euro Plus paketiga Taani, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia.

„Euroliit hakkab lõpuks astuma kahel jalal, selle asemel et ühte jalga longata,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Ülemkogu esimest päeva kokku võtnud pressikonverentsil.

Võimalikku abipaketti Portugalile valitsusjuhid eile ei arutanud. Samuti on edasi lükatud Iirimaale antud abilaenu tingimuste võimalik leevendamine – enne kõneluste jätkamist tahetakse ära oodata Iiri pankade koormustestide tulemused, mis selguvad järgmisel nädalal.

Euroala kriisifondi väiksem kapital

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised