Kevadprognoos 2011–2012: Euroopa majandus elavneb

ELi majandus elavneb jätkuvalt hoolimata finantsturgude haavatavusest ja keerulisemaks muutunud väliskeskkonnast. Elavnemine laieneb ja see peaks jätkuma ka 2011. aastal, nagu mullu sügisel prognoositi. Investeeringud seadmetesse peaksid sel aastal oluliselt suurenema, mida toetab ekspordikasvu prognoosi paranemine. Ehitusinvesteeringud seevastu vähenevad, mis peegeldab mitmes liikmesriigis käimasolevat kohandumist. Eratarbimine peaks ELis 2011. aastal veidi suurenema. Edaspidi peaks tarbimise elavnemist toetama aeglaselt paranev tööturg, sissetuleku mõõdukas kasv ja säästmise vähenemine.

Inflatsiooni kiirenemine on tarbimise kasvu võrreldes sügisprognoosiga siiski mingil määral pidurdanud. Lisaks peaksid ettevõtjate ja kodumajapidamiste laenukoorma vähenemine, suurem riskikartlikkus ja eelarvete konsolideerimine kapitali- ja tarbijakulutusi lühiajaliselt vähendama.

Prognoositakse, et ELi majandus elavneb seekord vaoshoitumalt kui varasematel kordadel. Sügavast finantskriisist väljumise puhul on see tavaline. Kuna aga erasektori sisenõudlus järkjärgult kasvab, muutub elavnemine prognoosiperioodil üha kindlamaks. Kui sel aastal kasvab SKP euroalal keskmiselt 1,5 ja ELis 1,75%, siis 2012. aastal peaks kasv jõudma mõlemas piirkonnas ligikaudu 2%ni. 2011. aasta näitajad on veidi paremad kui mullusügiseses ennustuses esitatud.

Muutused on riigiti erinevad

Koondpildi taga on peidus olulised erinevused liikmesriikide majanduse arengus. Kui näiteks Saksamaal ja ka mõnes muus väiksemas ekspordile orienteeritud riigis on majandustegevus oluliselt elavnenud, siis mujal, eelkõige äärealariikides on kasv oluliselt aeglasem. Prognoositakse, et riikide majandus elavneb ka edaspidi erineva kiirusega.

Prognoosiperioodil jätkub ELi siseste tasakaalunihete korrigeerimine. Kohandumine on suurem riikides, kus puudujääk oli suures osas tarbimise vähenemise tõttu kriisi puhkemisel väga suur. Tänu sisenõudluse kasvule ja dünaamilisele impordile on mõne riigi puhul oodata, et ka struktuurselt suur jooksevkonto ülejääk hakkab tasapisi vähenema.

Riikide rahanduse olukord jätkab paranemist, kuid töökohti juurde ei looda

Olukord Euroopa tööturgudel on endiselt erinev. Töötuse määr ulatub 4–5% Madalmaades ja Austrias 17–21%ni Hispaanias ja Baltimaades. 2010. aasta viimases kvartalis ELi tööhõive veidi suurenes. Seda tänu olukorra paranemisele kõigis sektorites, välja arvatud tööstuses ja ehituses. Kuna tööturg jõuab majanduskasvule tavaliselt hiljem järele, peaks tööhõive hakkama sel aastal nii ELis kui ka euroalal mõõdukalt kasvama. Töötuse määr peaks mõlemas piirkonnas prognoosiperioodil 0,5 protsendipunkti võrra vähenema. Kuigi majandusväljavaade on sügisega võrreldes mõnevõrra paranenud, prognoositakse siiski, et elavnemise käigus luuakse uusi töökohti üldiselt väga vähe.