Kevadprognoos 2011–2012: Euroopa majandus elavneb

Prognoosi toetavad maailmamajanduse parem väljavaade ning ELi üldiselt optimistlik ärikliima. Kuid inflatsioon siiski kiireneb, mis peegeldab toorainehindade tõusu. Prognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2011. aastal ELis keskmiselt ligikaudu 3 ja euroalal 2,5%. Järgmisel aastal väheneb see ELis 2 ja euroalal 1,75%le. Tööturgki peaks aeglaselt toibuma. Töötuse määr langeb 2012. aastal 0,5 protsendipunkti võrra, olles veidi üle 9% ELis ja 9,75% euroalal. Eelarvete konsolideerimine on edukas ning 2012. aastaks peaks avaliku sektori võlg vähenema 3,75%ni SKPst. Prognoosid on liikmesriigiti aga endiselt väga erinevad.

Majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn sõnas: „Meie prognoosi peamine sõnum on see, et Euroopa majandus jätkab kindlalt elavnemist hoolimata hiljutisest välisest ebastabiilsusest ja pingetest riigivõlakirjade turul. Riikide eelarvepuudujäägid vähenevad selgelt. Nüüd on oluline seda kasvu ja konsolideerimist tugevdada ning samuti tagada, et see viiks uute ja paremate töökohtade loomiseni. Selleks on vaja jätkata eelarvete konsolideerimist ja rakendada järjekindlalt struktuurireforme, mis aitavad luua uusi töökohti ja parandavad majanduse konkurentsivõimet.”

ELi majandus elavneb jätkuvalt hoolimata finantsturgude haavatavusest ja keerulisemaks muutunud väliskeskkonnast. Elavnemine laieneb ja see peaks jätkuma ka 2011. aastal, nagu mullu sügisel prognoositi. Investeeringud seadmetesse peaksid sel aastal oluliselt suurenema, mida toetab ekspordikasvu prognoosi paranemine. Ehitusinvesteeringud seevastu vähenevad, mis peegeldab mitmes liikmesriigis käimasolevat kohandumist. Eratarbimine peaks ELis 2011. aastal veidi suurenema. Edaspidi peaks tarbimise elavnemist toetama aeglaselt paranev tööturg, sissetuleku mõõdukas kasv ja säästmise vähenemine.

Inflatsiooni kiirenemine on tarbimise kasvu võrreldes sügisprognoosiga siiski mingil määral pidurdanud. Lisaks peaksid ettevõtjate ja kodumajapidamiste laenukoorma vähenemine, suurem riskikartlikkus ja eelarvete konsolideerimine kapitali- ja tarbijakulutusi lühiajaliselt vähendama.

Prognoositakse, et ELi majandus elavneb seekord vaoshoitumalt kui varasematel kordadel. Sügavast finantskriisist väljumise puhul on see tavaline. Kuna aga erasektori sisenõudlus järkjärgult kasvab, muutub elavnemine prognoosiperioodil üha kindlamaks. Kui sel aastal kasvab SKP euroalal keskmiselt 1,5 ja ELis 1,75%, siis 2012. aastal peaks kasv jõudma mõlemas piirkonnas ligikaudu 2%ni. 2011. aasta näitajad on veidi paremad kui mullusügiseses ennustuses esitatud.

Koondpildi taga on peidus olulised erinevused liikmesriikide majanduse arengus. Kui näiteks Saksamaal ja ka mõnes muus väiksemas ekspordile orienteeritud riigis on majandustegevus oluliselt elavnenud, siis mujal, eelkõige äärealariikides on kasv oluliselt aeglasem. Prognoositakse, et riikide majandus elavneb ka edaspidi erineva kiirusega.

Prognoosiperioodil jätkub ELi siseste tasakaalunihete korrigeerimine. Kohandumine on suurem riikides, kus puudujääk oli suures osas tarbimise vähenemise tõttu kriisi puhkemisel väga suur. Tänu sisenõudluse kasvule ja dünaamilisele impordile on mõne riigi puhul oodata, et ka struktuurselt suur jooksevkonto ülejääk hakkab tasapisi vähenema.

Olukord Euroopa tööturgudel on endiselt erinev. Töötuse määr ulatub 4–5% Madalmaades ja Austrias 17–21%ni Hispaanias ja Baltimaades. 2010. aasta viimases kvartalis ELi tööhõive veidi suurenes. Seda tänu olukorra paranemisele kõigis sektorites, välja arvatud tööstuses ja ehituses. Kuna tööturg jõuab majanduskasvule tavaliselt hiljem järele, peaks tööhõive hakkama sel aastal nii ELis kui ka euroalal mõõdukalt kasvama. Töötuse määr peaks mõlemas piirkonnas prognoosiperioodil 0,5 protsendipunkti võrra vähenema. Kuigi majandusväljavaade on sügisega võrreldes mõnevõrra paranenud, prognoositakse siiski, et elavnemise käigus luuakse uusi töökohti üldiselt väga vähe.

Riikide rahanduse olukord hakkas eelmisel aastal paranema. Tänu jõulisemale majanduskasvule ja ajutiste ergutusmeetmete lõppemisele väheneb ELi valitsemissektori võlg prognoosi kohaselt ligikaudu 6,5%lt SKPst 2010. aastal ligikaudu 4,75%ni tänavu ja 3,75%ni 2012. aastal. Üldjoontes väheneb võlg nii ELis kui ka euroalal samas tempos, kuigi viimase puhul on see mõnevõrra tagasihoidlikum. Need väljavaated on sügisel prognoositust veidi paremad. Mõlema piirkonna puhul toimub kohandumine peamiselt kulude kärpimise abil. Võla suhe seevastu prognoosiperioodil kasvab, ulatudes 2012. aastal ELis 83%ni SKPst ja euroalal 88%ni.

Tarbijahinna inflatsioon on eelseisval perioodil nii ELis kui ka euroalal suhteliselt kiire, kuid 2008. aasta haripunktiga võrreldes jääb see siiski tunduvalt madalamale. Ajendatuna peamiselt energiahindade inflatsiooni kiirenemisest, on THHI inflatsioon 2011. aastal prognoosi kohaselt ELis keskmiselt peaaegu 3 ja euroalal 2,5%. Järgmisel aastal väheneb see ELis 2 ja euroalal 1,75%ni. Ikka veel üsna loid majandus hoiab nii palgakasvu kui ka baasinflatsiooni kontrolli all. See tasakaalustab osaliselt energia ja kaupade eeldatavat hinnatõusu.

Poliitilised sündmused Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning Jaapanit tabanud maavärina ja tsunami majanduslikud tagajärjed on suurendanud ebakindlust ja põhjustavad maailmamajandusele negatiivseid riske. See võib kiirendada inflatsiooni ja aeglustada majanduskasvu maailma mastaabis rohkem kui alusstsenaariumis prognoositakse.

Finantsturud, eelkõige mõni riigivõlakirjadega seotud segment, on endiselt haavatavad ning negatiivse vastasmõju ohtu ei saa välistada. Riske põhjustavad ka pinged valuutaturgudel.

Samal ajal võib ELi ekspordikasv suureneda veelgi, kui maailmamajanduse kasv osutub prognoositust jõulisemaks tänu suuremale sisenõudlusele tärkavatel turgudel. Sisenõudluse roll ELi SKP kasvu mootorina võib osutuda prognoositust tugevamaks, näiteks kui tööturg peaks pakkuma positiivseid üllatusi. Samuti võib Saksamaa majanduse hoogsa elavnemise mõju olla muudele liikmesriikidele oodatust suurem.

Kokkuvõttes võib öelda, et kõnealuses prognoosis esitatud majanduskasvu väljavaadet ohustavad kindlasti rohkem negatiivsed riskid.

Autor: Katri Soe-Surén