Baltikumis on enim säästjaid ja säästmisest mitte huvitatud inimesi Eestis
Ehkki raha säästjate hulk on Balti riikides erinev, on säästetud summad reeglina pigem väikesed ja kõigis kolmes riigis on inimesi, kellel säästud sootuks puuduvad.
Kolmest Balti riigist enim säästjaid on Eestis, kellele järgnevad Leedu ja viimasena Läti. 78% eestimaalastest, 61% leedulastest ja ainult 46% Läti elanikest ütles, et neil on sääste. Reeglina on säästetud summad väikesed ning ei ulatu üle 1000 euro.
Teabekeskuse finantsekspertide hinnangul ei tohiks majanduse taastumist käsitleda märgina säästude mittevajalikkusest. „Tänaste mittesäästjate hoiakute muutmine on keeruline, aga väga vajalik, et tagada peredele turvalisem seljatagune puhuks, kui midagi äsja taandunud kriisi sarnast taas juhtuma peaks,” nentis teabekeskuse juht Piret Suitsu. „Sääste mitte omavate inimeste seas on murettekitavalt palju neid, kes ei soovi üldse raha kõrvale panna – Eestis 23%, Lätis 18% ja Leedus 8%,” rääkis Suitsu ja lisas, et väga palju on ka inimesi, kes pole kindlad, kas sooviksid säästa – 28% Lätis, 12% Eestis ja 5% Leedus. „Need, kes täna juba raha säästavad, näevad enamasti rohkem erinevaid säästmisvõimalusi ja on ka valmis suuremaid summasid kõrvale panema,” tõi Suitsu välja erinevusi raha säästjate ja mittesäästjate vahel. Neist, kel säästud puuduvad, leidis 11% Eesti ning 4% Läti ja Leedu elanikest, et ilmselt võiksid nad raha kõrvale panna küll.
Hoolimata väikestest säästudest usub 82-92% inimestest kõigis kolmes riigis, et säästmine on oluline. Üldiselt oleksid Balti riikide elanikud valmis tänasest enam raha kõrvale panema, ent selleks puuduvad võimalused. Peamise mittesäästmise põhjusena märgitakse rahapuudust. Ainult 21% Eesti, 15% Leedu ja 12% Läti elanikest suudab enda hinnangul alustada säästmist või tänasest enam raha kõrvale panna. Leedus peetakse tihti olulisemaks aga hoopis tarbimist – 13% sealsetest inimestest eelistab säästmise asemel raha tarbimisele kulutada. Lätis on tarbimise säästmisest ettepoole asetajaid 6% ja Eestis vaid 2%.Samal ajal on pea pooltel (Eestis küll mõnevõrra vähemal osal inimestest) kahju, et enne kriisi pandi kõrvale liiga vähe raha – mis viitab vähesele teadlikkusele pere rahaasjade juhtimisest ja varuraha vajalikkusest.
„Säästud võimaldavad peredel oma elustandardi pikema aja jooksul stabiilsemana hoida. Ootamatute kulude, töökaotuse või haiguse korral on säästudeta keeruline toime tulla. Raha kõrvale panemine on harjumus, mille kujunemine võtab aega. Igaüks saab alustada väiksematest summadest ning neid võimalusel ning vajadusel tasahaaval suurendada. Säästmine aitab ka terve elu jooksul rahalist vabadust hoida – hakates juba täna konkreetsete kaugemaleulatuvate eesmärkide tarbeks raha kõrvale panema, ei pea me tulevikus muretsema, et suur osa igakuisest teenistusest tuleb kas lapse õpingute või mõne muu olulise eesmärgi tarbeks ära kulutada,” selgitas Suitsu pikaajalise säästmise vajalikkust.
Ehkki enam kui pooled inimesed kõigi kolme riigi säästjate seas nõustuvad, et raha kogumise peamiseks põhjuseks on ebameeldivuste või ootamatute kulutuste ärahoidmine, erinevad ülejäänud säästmise põhjused riigiti oluliselt. Leedulased koguvad suuremate kulude tarbeks nagu sõiduki, eluruumi või kodutehnika soetamine, eestimaalased aga sageli remondi või laste hariduse jaoks, Läti säästjatest 21% kogub raha pensionipõlveks. Lätis on kõige vähem – vaid 6% - neid, kes säästavad uue kodu soetamiseks. Eestis säästab eluaseme ostmiseks 10% ja Leedus 15% sääste omavatest inimestest.
Uuring näitab ka, et kõigis kolmes Balti riigis kasutatakse peamiselt kõige lihtsamaid säästmise vorme. Sularahas hoitakse kodus väiksemaid, kuni 300 euroni ulatuvaid summasid; pisut suuremad, enamasti kuni 1000 euroni ulatuvad säästud on enamasti pangaarvel. Tähtajalised hoiused ja kolmas penisonisammas on kasutusel kuni 3000 euro suuruste säästude tarbeks, ent neid säästmisviise ei kasutata väga sageli. Nii on tähtajalisi hoiuseid 12% Eesti ja Leedu elanikest ning vaid 4% lätlastest. Riikide vahel on ka erinevusi – leedulased kipuvad kodus enam sularaha hoidma, Eestis kasutatakse aga sagedamini keerulisemaid finantsinstrumente nagu kolmas sammas, lastekindlustus ning erinevad investeerimisfondid.
Baltimaade elanike säästukäitumise uuringu viis aprillis ja mais 2011 läbi Leedu uuringufirma “Spinter Tyrimai”, keda Lätis toetas partnerina “Data Serviss” ning Eestis Turu-uuringute AS. Kõigis kolmes riigis viidi standardiseeritud küsimustiku alusel läbi umbkaudu 1000 näost näkku intervjuud.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus on iseseisev Swedbanki osa, mis alustas Rootsis tegutsemist 1960ndate esimesel poolel. Keskus on aastakümneid jälginud eraisiku rahandusega seotud teemasid ning püüdnud Rootsi avalikkust neis küsimustes harida. Teabekeskuse Balti riikide harud alustasid tegevust 2009. aastal.