Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raskerelvad valmis
Euroopa Keskpank teatas, et hakkab aktiivselt ellu viima oma võlakirjade tugiostude programmi, mis tähendab appiminekut Hispaaniale ja Itaaliale.
See on dramaatiline otsus.
Tegemist on euroala suuruselt kolmanda ja neljanda majandusega ning nende riikide toetamine nõuab keskpangalt juba oma bilansi märkimisväärset suurendamist.
Aasta eest Kreeka abistamiseks käivitatud ja keskpangas endas teravaid vastuolusid tekitanud programmi raames on seni ostetud Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirju ca 74 miljardi euro väärtuses. Viimased neli kuud – kuni läinud nädalani – oli tugiostude programm soikus. Nüüd hindavad Royal Bank of Scotlandi analüütikud agentuuri Bloomberg andmeil, et turusurve leevendamiseks tuleks Itaalia ja Hispaania võlakirju kokku osta vähemalt 850 miljardi euro väärtuses.
Läinud kuul otsustasid euroala liidrid, et edaspidi hakkab võlakirjaturul tugioste tegema euroala päästefond EFSF. Paraku võtab fondi uute volituste kinnitamine parlamentides aega ning järjest ilmsem on, et fondi praegune maht – 440 miljardit eurot – ei ole Hispaania ja Itaalia abistamiseks piisav. Nii on jälle tulnud tuld tõrjuma minna ja viimase instantsi laenuandjaks kehastuda Euroopa Keskpangal.
ING panga vanemökjonomist Carsten Brzeski ei välista, et võlakirjade tugiostude programmi järsult suurendades ei suuda Euroopa Keskpank enam oma tugioste steriliseerida. Ehk teisisõnu – nii nagu seni - turult võlakirjaostudele kulutatud raha teise käega tähtajaliste hoiustega tagasi võtta. Nii kasvaks ka Euroopas raha pakkumine ja inflatsioonioht.
„Ma ei usu, et väga suuri koguseid – näiteks 50 miljardit eurot nädalas – oleks võimalik steriliseerida,“ ütles Carsten Brzeski agentuurile Bloomberg. „See tähendaks keskpangal juba viimastegi põhimõtete üle parda heitmist.“
Royal Bank of Scotlandi Euroopa piirkonna peaökonomist Jacques Cailloux prognoosib, et Euroopa Keskpank ostaks päevas võlakirju ca 2,5 miljardi euro väärtuses. Aastaga teeks see kokku ca 600 miljardit eurot. Keskpank võib üritada aega võita, kuni EFSF on valmis tugiostud enda peale võtma, kuid kahepeale kokku tuleks neil ikkagi üles osta vähemalt pooled Itaalia ja Hispaania võlakirjadest, arvab Cailloux. See teeks kokku ca 850 miljardit eurot.
Keskpanga jaoks on liikmesriikide võlakirjade ostmine väga vastuoluline samm, kuna on väga piiri peal riikide eelarvepoliitika toetamisele. Seda võidakse tõlgendada kui poliitikutele järele andmist. Eriti Saksamaa on sellisele tegevusele teravalt vastu olnud.
Euroopa Komisjoni presidenti Jose Manuel Barrosot nõustanud Belgia Leuveni ülikooli professor Paul De Grauwe usub aga, et just Euroopa Keskpank on see instants, mis kriisi leviku peatada suudaks. Hiljuti ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos kordas De Grauwe, et sisuliselt laenavad euroala riigid "välisvaluutas", mille üle neil kontroll puudub. Ükski euroala riik ei saa viimases hädas sundida Euroopa Keskpanka raha juurde trükkima, et oma võlakohustused täita. Kui aga Euroopa Keskpangal selline viimase instantsi laenuandja voli oleks, peataks see kriisi leviku. Euroala kriisifond EFSF on professori sõnul vaid surrogaat, mis sarnast usaldust ei sisenda, kuna fondil ressursid on piiratud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.