Maaomanik leiab, et kütid teevad talle liiga

Üldiselt ei kuulu eriti vaidluste alla tõsiasi, et jahinduses peitud suur potentsiaal maaelu arengule. Paljud uuringud on näidanud, et sihipärane jahiteenuste arendamine toetab maaturismi ja aitab maandada sesoonsusega seonduvaid probleeme. Jahti peetakse teadupärast sügisel ja talvel – siis kui turismitaludes napib suvitajaid. Jahi korraldamine on suhteliselt tööjõumahukas – ka see on maaelu kontekstis oluline.

Näiteks 2010 aastal Helsingi ülikooli teadlaste publitseeritud analüüs Põhjamaade jahiturismi potentsiaalist viitab sellele, et kui jahindus on allutatud turumajandusele ja seda korraldatakse kliendile orienteeritud ettevõtete poolt, siis luuakse regiooni lisaväärtust 60% rohkem kui klubilise jahindustegevuse korral. Jahinduse arengukava koostamisel arvutati välja, milline võiks olla kogu jahinduse potentsiaal. Ainuüksi uluksõraliste lihakehade turustamisel saadav tulu oleks ligi kolm miljonit eurot, millele lisanduks jahiteenuse ja jahitrofeede müügitulu, mis minimaalselt kahekordistaks seda nimetatud summat.

Tänavu maikuus toimunud enampakkumisel müüs RMK aastase jahipidamisõiguse ligi 117 225 hektarile. Kokku on RMK kasutuses 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad ligi veerandi.  Kui jahipiirkonna kasutusõiguse eest riigile minev tasu on  0,15 eurot/ha, siis keskmiseks alghinnaks pani RMK juba 0,66 eurot/ha ja tegelikuks müügihinnaks kujunes 1,72 eurot/ha. Sisuliselt tähendab see, et kui kogu riigimetsas jahiõigus sellise turuhinnaga välja rentida, siis saaks RMK ja riik lisatulu suurusjärgus 1,5 miljonit eurot aastas. 

„Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele,“ nõustus ka Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. „Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu, sest loomad ei tunne kinnistute piire. Just väikese kinnistu omanik võib ühel päeval seista silmitsi tõsiasjaga, et tema töö ja vaev on kahjustuste tõttu 100% hävinud.“

Praegune jahiseadus ei anna maaomanikule loomade arvukuse piiramisel mingit võimalust kaasa rääkida,“ tõdes MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss. „Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse. Loom liigub vabalt, aga tema toidulaua katab maaomanik. Peaks siiski olema omaniku otsustada, kas ta soovib oma tulundusmaal kasvatada loomi või taimi, leppida äranäritud võsaga või loota istutatud taimedest ilusat palgimetsa.“

Ta leiab, et praegu polegi maaomanikul muud seaduslikku võimalust jahipidamist korraldamises kaasa rääkida kui see oma maadel lihtsalt ära keelata.