Lätis käib koalitsiooni kompamine

„Mul on hea meel, et võitis Koosmeele Keskus. Seda parteid ei saa enam ignoreerida. Ma loodan, erinevad poliitilised jõud suudavad välja töötada ühised seisukohad. Samas kardan, et kõik jääb vanaviisi. Valitsuse moodustavad kolm rahvuslaste parteid: Ühtsus, Zatlersi Reformipartei ja rahvusradikaalid. Ning jätkatakse senist poliitikat, mis keskendub eranditult Euroopa Liidule, mille majanduses ei ole praegu just kõige paremad ajad. Samas kui idas, Venemaal ja Kasahstanis, turg pulbitseb,“ ütles firma Spradziens president Viktyor Badalov.

Koosmeele Keskus sai valimistel Läti 100-kohalises parlamendis 31 häält, Valdis Zatlersi Reformipartei ja Ühtsus vastavalt 22 ja 20 kohta.

Tuntavalt suurendas oma saadikukohtade arvu parlamendi eelmise koosseisuga võrreldes rahvuslaste partei VL-TB/LNNK, saades 14 kohta. Roheliste ja Põllumeeste Liit – ainsana parlamenti jäänud nn oligarhide partei- sai 13 kohta. Ükski partei ei saanud enamust – nii tuleb valitsus kokku panna vähemalt kolmest parteist.

Zatlersi partei ja Ühtlus on lubanud jätkata eelarve konsolideerimise kursil, sihiga 2014. aastal Lätis käibele võtta euro. Tuleval aastal tähendaks see eelarvedefitsiidi kärpimist 2,5%-le SKPst.

Koosmeele Keskus seevastu ei kiirustaks euroga liituma, lükkaks parema meelega edasi IMFilt ja teistelt doonoritelt võetud 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu tagasi maksmist ning suurendaks pigem erinevaid sotsiaaltoetusi.

VL-TB/LNNK majandusprogrammil on ZRP ja Ühtsuse suunaga rohkem ühisosa.

President Andris Berzins, kes peab nimetama uue peaministri kandidaadi, võib teha ettepaneku Ühtsusele ja Zatlersi parteile, kuna toetas valimiste järel tehtud avalduses kokkuhoiu kursil jätkamist, vahendas agentuur Bloombberg. Järgmine valitsus peab edukalt ellu viima rahvusvahelise abiprogrammi ning tugevdama riigis eelarvedistsipliini, märkis Berzins oma avalduses.

Ajavahemikul 2008-2010 kahanes Läti SKP enam kui 25%, töötuse määr neljakordistus ja palgad alanesid. Tänavu teises kvartalis kasvas Läti SKP aasta baasil 5,6% ning töötuse määr on kahanenud 20%-lt 16%-le.

„Nüüd on küsimus selles, kas Läti poliitikud suudavad kujundada strateegia, mis Läti majanduse uuesti jalule aitab, peatab rahvastiku massilise väljarände ning loob reaalse visiooni, mis tagab Läti noore demokraatia kestmise,“ ütles agentuurile Bloomberg Freedom House’i analüüsidirektor Christopher Walker.

Osavõtt valimistest oli rekordiliselt madal – vaid 60,55% hääleõiguslikest elanikest. See võis olla tingitud sellest, et valimiste peateema – oligarhid – ei läinud Läti valijale eriti korda. Rohkem muretsetakse majanduse väljavaadete pärast, ütles ajalehele Biznes&Baltija sotsioloogiliste uuringute keskuse SKDS juht Arnis Kaktinš. Teisalt jäi valimiskampaania rahanappusel seekord tagasihoidlikuks.