• Jaga lugu:

    Finantstehingumaks viib Eestist miljoneid

    Euroopa Komisjon tahab jõustada 2014. aastal finantstehingumaksu, mis viiks Eesti pensionikogujate taskust ligi 2 miljonit eurot aastas.

    Tekib küsimus, kas tahetakse lihtlabaselt eelarveaukude ja võlakoormuse vähendamiseks täiendavat maksutulu koguda või on siin tegemist jätkuva rünnakuga pankade ja finantsturgudel osalejate (säästjate) vastu. Kui tahetaks tõesti vältida spekulatsioone ja spekulante, siis ma tahaks näha, kuidas eristataks spekulandid investoritest ja spekulatsiivsed tehingud mitte-spekulatiivsetest ehk sikud sokkudest. Kuid ega seda plaanitagi teha – kõiki lüüakse sama vitsaga.
    Mullu tegid  II pensionisamba fondid finantsturgudel tehinguid 1,87 miljardi euro eest.  Selle alusel võetaks lihtsustatult meie pensionifondidest täiendavalt aastas ca 1,87 miljonit eurot, mis muidu koguneks pensionipõlveks. Tallinna börsil oli 2010. aastal 243,3 miljoni eurone käive. Sellelt tahaks Euroopa Komisjon võtta veerand miljonit eurot maksu.
    Turul ei valitse altruism.  Ei imestaks, kui tehingud kolivad ära maadesse, kus maks ei kehti. Sinna kolivad ka üksuste maksutulud, osa pankade töötajaid, mis vähendab veelgi maksustatud maa maksutulusid.
    Kui võlakirju ostes ja müües peaks maksma tehingu pealt lisaks teenustasule kummalgi puhul 0,1 protsenti maksu, võib juhtuda, et ka Saksamaa ei saa lühiajaliste võlakirjade vormis turult raha, vähemalt mitte madalate intressidega. Saksamaa kolmekuulise võlakirja tootlus oli aasta baasil 0,24 protsenti. Oletame, et võlakirju hoitakse lunastatamiseni ehk tehakse neli ostutehingut aastas. Siis kuluks tehingutasuta võlakirjade ostudel maksukuluks aastas 0,4 protsenti, et saada 0,24 protsenti tulu. Ei tundu realistlik. Vaid paanikas turg võib olla nii ebaratsionaalne, kuid ka paanika saab kunagi läbi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nokia kasumiüllatus julgustas analüütikuid hinnasihte tõstma
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Kuidas väljuda õpilasfirma programmist päris firma omanikuna Samm-sammult: kuidas teha edukas äri
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Arvuti hakkab elektri asemel kasutama valgust
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.