Segu vanast ja uuest

Artikkel

- Uudised
- 29. september 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Segu vanast ja uuest
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sarjas "Meistriklass" toimub täna kontsert "Mozart Tallinnas", mis pakub kuulamiseks helilooja viimast sümfooniat ja klaverikontserti.
Mõlemad ettekandele tulevad Mozarti teosed kuuluvad helilooja hilisloomingu hulka.
41. sümfoonia, millele tõenäoliselt tema säravuse ja võimsuse tõttu on hiljem antud päikesesüsteemi suurima planeedi järgi pealkiri "Jupiter", valmis Mozartil kolm aastat enne surma (1788) ja on tema viimane sümfoonia.
27. klaverikontsert omakorda on klaverikontsertidest viimane. See valmis 35aastaselt elavate hulgast lahkunud helilooja surma-aastal.
Suurmeister oma kontserdireisidel küll Tallinnasse (tolleaegsesse Revalisse) esinema ei jõudnud, ent tema muusika - väiksed palad, aariad ja sonaadid - kõlas siin juba ta eluajal. Mozarti ooperid jõudsid Tallinnas esimest korda lavale neli aastat pärast helilooja surma.
Tollases Tallinnas ei olnud teatrimaja. Esinduslikem saal paiknes Suurgildi hoones (praegune Eesti Ajaloomuuseum) Pikal tänaval. Seal toimusid kontserdid ja etendusi andis kohalik asjaarmastajate teater.
Huvitav on siinjuures fakt, et Mozarti viimase, 27. klaverikontserdi soolokadentside käsikirjad asuvad juba ligi poolteist sajandit Eesti Ajaloomuuseumis.
Eestisse sattusid nad tänu baltisaksa kunstnikule Gustav Adolf Hippiusele, kes 200 aastat tagasi Euroopas reisides kohtus Mozarti klaverimeistriga, kellelt ostis helilooja autograafid, ning seejärel ka Mozarti õega, kes käsikirjade autorsust kinnitas. Eesti Ajaloomuuseumisse (tolleaegse nimega Provintsiaalmuuseum) jõudsid rariteetsed käsikirjad 1868. aastal tänu Hippiuse lesele.
Käsikirjad on tänavuse aasta juunikuust eksponeeritud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones. Koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga tuuakse haruldused 30. septembriks Estonia kontserdisaali, et kõigil kontserdikülastajatel oleks võimalik oma silmaga Mozarti autograafe vaadata ning saada ülevaade nende põnevast teekonnast Viinist Tallinnasse.
Kontserdi solist on Kalle Randalu, Eesti tuntumaid Mozarti interpreete, juhatab Saksa dirigent Christoph Poppen, kes on erilist tähelepanu pälvinud klassikalist ja moodsat repertuaari ühendavate kontserdikavade koostamise ja esitamisega.
Viini klassiku kõrval kõlab kontserdil "Mozart Tallinnas" ka Eesti nüüdismuusika - Erkki-Sven Tüüri "Lighthouse" keelpillidele. Teos on kirjutatud Saksamaal toimuva Ansbachi Bachi-festivali (Bachwoche) tellimusel, esiettekanne toimus Bachwoche Ansbach Ensemble'i ja dirigent Thomas Hengelbrocki esituses 5. augustil 1997. Teose pealkiri viitab Stravinski ütlusele, et mõni helilooja on nagu tuletorn, mis heidab valgust üle sajandite.
Erkki-Sven Tüüri jaoks on üks selliseid tuletorne J. S. Bach. "Bachi muusikas on olemas kõik, mida üks helilooja võiks eales tahta saavutada: matemaatiline täpsus, selgus ja ehedus, aga samal ajal ka tugevad emotsioonid," on Tüür öelnud.
Kontsert toimub koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.
Autor: Kersti Inno
Hetkel kuum