• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 04.10.11, 17:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordea: võlgu elamine pole enam populaarne

Eesti riik võiks jätkata riigivõlga kasvatamata, sest võlgu elamine pole enam moes, leiab Nordea Pank.
Ernst&Young, Taani ja ka IMF on mõista andnud, et Eesti majandusele annaks ekspordi hääbumisel hoogu riigi investeeringud. Äripäev küsis, mida analüütikud arvavad sellest, kui Eesti riik võtab laenu ja hakkab midagi ehitama või muul moel kohalikku majandust töö ning tellimustega turgutama.
Kommenteerib Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm.
Vastupidi, Eesti riigi jaoks on pigem kasulikum jätkata riigivõlga kasvatamata ning jätta laenuandmine erasektori kanda. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erasektori võlgnevus on meil rahvusvahelises võrdluses arvestatav ning seda aitab tasakaalustada suures plaanis väike riigivõlg. Kui kasvataksime ka riigivõlga, piiraksime sellega erasektori laenuvõtmise võimet ning ohustaksime  intressitasemeid, reitinguid ning võiksime sarnaselt muudele riikidele sattuda turgude meelevalda.
Täna tahaksid paljud riigid olla pigem Eestiga sarnases seisus, kus reitingud vastupidiselt valdavale suundumusele, paranevad. Eestil puudub vajadus teha kiireid otsuseid turgude survest lähtuvalt, mis võimaldab keskenduda pikaajalist kasvu toetavatele reformidele. Lisaks, kui Eestil oleks suurem riigivõlg, muudaksid oma tarbimis- ning investeerimismudelit ka eraisikud ning ettevõtted. Mitmetel Euroopa riikidel tuleb seista nüüd silmitsi nende muutustega. Suurem võlg viib suurema säästuni ning määramatuseni, mis ei tule majandusele kasuks.
Võlgu elamise majandusmudel ei ole täna just populaarne ning see näitab, et Eesti on õigel teel.
Riigi tasandil on võimalik tõsta potentsiaalset majanduskasvu olemasolevate vahendite võimalikult efektiivse ja targa paigutamisega, soodustades omalt poolt majanduse innovatsiooni ning arengut kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. Raha paigutamisel peaks lähtuma suuresti sarnastest printsiipidest kui erasektori puhul, kus vaadatakse, kas investeeritud raha toodab tulu.
Peamine, mida siiski riik saab teha, on hoida kõrget usaldusväärsust ning toetada oma eeskujuga finantsstabiilsust. Seeläbi toetame võimalikult madalat erasektori finantseerimise hinda ning initsiatiivi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele