Ernst&Young, Taani ja ka IMF on mõista andnud, et Eesti majandusele annaks ekspordi hääbumisel hoogu riigi investeeringud. Äripäev küsis, mida analüütikud arvavad sellest, kui Eesti riik võtab laenu ja hakkab midagi ehitama või muul moel kohalikku majandust töö ning tellimustega turgutama.

Vastupidi, Eesti riigi jaoks on pigem kasulikum jätkata riigivõlga kasvatamata ning jätta laenuandmine erasektori kanda. 

Erasektori võlgnevus on meil rahvusvahelises võrdluses arvestatav ning seda aitab tasakaalustada suures plaanis väike riigivõlg. Kui kasvataksime ka riigivõlga, piiraksime sellega erasektori laenuvõtmise võimet ning ohustaksime  intressitasemeid, reitinguid ning võiksime sarnaselt muudele riikidele sattuda turgude meelevalda.

Täna tahaksid paljud riigid olla pigem Eestiga sarnases seisus, kus reitingud vastupidiselt valdavale suundumusele, paranevad. Eestil puudub vajadus teha kiireid otsuseid turgude survest lähtuvalt, mis võimaldab keskenduda pikaajalist kasvu toetavatele reformidele. Lisaks, kui Eestil oleks suurem riigivõlg, muudaksid oma tarbimis- ning investeerimismudelit ka eraisikud ning ettevõtted. Mitmetel Euroopa riikidel tuleb seista nüüd silmitsi nende muutustega. Suurem võlg viib suurema säästuni ning määramatuseni, mis ei tule majandusele kasuks.

Võlgu elamise majandusmudel ei ole täna just populaarne ning see näitab, et Eesti on õigel teel.

Riigi tasandil on võimalik tõsta potentsiaalset majanduskasvu olemasolevate vahendite võimalikult efektiivse ja targa paigutamisega, soodustades omalt poolt majanduse innovatsiooni ning arengut kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. Raha paigutamisel peaks lähtuma suuresti sarnastest printsiipidest kui erasektori puhul, kus vaadatakse, kas investeeritud raha toodab tulu.

Peamine, mida siiski riik saab teha, on hoida kõrget usaldusväärsust ning toetada oma eeskujuga finantsstabiilsust. Seeläbi toetame võimalikult madalat erasektori finantseerimise hinda ning initsiatiivi.