Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi raieplaanid: Eestimaa metsast lagedaks!
Eesti metsanduse arengukava näeb ette raiemahtude kahekordistamist, mis riigikontrolli hinnangul teeb Eesti metsast peagi lagedaks.
15. veebruaril 2011 kinnitas riigikogu „Eesti metsanduse arengukavaaastani 2020“. Selles arengukavas on kirjas, et riigi ja eraomanduses olevatest metsadest tuleks aastas raiuda 12–15 miljonit kuupmeetrit puitu ehk ligi kaks korda rohkem, kui raiuti 2009. aastal. Arengukava koostajate hinnangul peakskavandatav raiemaht jääma samasse suurusjärku iga-aastase metsa juurdekasvuga ning see ei tohiks vähendada metsade elujõulisust ega konkurentsivõimet.
Suurema raiemahu võimaldamiseks nähakse arengukavas ette, etlõdvendada tuleks raietingimusi ja alandada metsa raievanust, lisab riigikontroll oma 2010. aasta aruandes.
Riigikontrolli hinnangul ei ole raiemahtude suurendamine kavandatud ulatuses kestlik, kuna 20–30 aasta perspektiivis ei ole ka praeguste raiemahtude juures looduskeskkonda ning metsasektori elujõulisust kahjustamata võimalik soovitud raiemahtu säilitada.
Näiteks eeldatakse arengukavas, et järgneval 10 aastal tehakse riigimetsas lageraiet kuni kaks korda suuremal pindalal ehk senise 7300 ha asemel kuni 15 000 ha aastas.
Riigikontroll auditeeris 2010. aastal riigimetsa majandamise jätkusuutlikkust ja tõdes, et senist raiemahtu ei ole riigimetsas võimalik pikaajaliselt säilitada, rääkimata selle suurendamisest. Riigimetsast lageraiete tegemise jätkumisel praeguses mahus väheneks järgnevatel kümnenditel märkimisväärselt raieküpsete metsade pindala paremates metsatüüpides ning muutuks oluliselt selle liigiline koosseis, halveneks ökoloogiline seisund ja väheneksid järsult raiemahud.
Sarnase järelduseni on jõutud tegelikult ka arengukavas, kus tõdetakse, et kavandatud raiemahu juures noorenevad oluliselt majandusmetsade männikud, kuusikud ja kaasikud. Näiteks väheneb 2040. aastaks kaks korda raieküpseks saavate männikute pindala ning suureneb kuus korda kuni 30aastaste männikute pindala.
Raieküpseks saavate männikute pindala oluline vähenemine tekitab tulevikus puidu puuduse, mis kahjustab oluliselt metsatööstussektori pikaajalist konkurentsivõimet. Seejuures suureneb raieküpseks saavates männikutes aastast aastasse soostuvate ja soometsade osakaal, kust kallist saepalki saadakse vähe ja kus raietingimused on pehme soomulla tõttu rasked.
Vanema metsa pindala vähenemine ja raiemahtude suurendamine seab ohtu Euroopa Liidu loodusdirektiivi eesmärkide täitmise väärtuslike metsa-elupaikade kaitsel „Natura 2000“ võrgustiku aladel.
2007. aastal esitas keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonilearuande, mille kohaselt pole 80% Eesti väärtuslike metsaelupaikadeseisund soodne. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on halvas seisundisvanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ja soolehtmetsad.
Metsaelupaikade seisundi paranemiseks on vaja vähemalt tagada väärtuslike metsaelupaikade pindala püsimine ja elupaikadevahelise sidususe säilimine. Oluline on vältida kaitsealade muutumist eraldatud saarteks, mille võib tingida intensiivistuv metsade majandamine. Raiemahtude suurendamisel ja majandusmetsa nooremaks raiumisel on vältimatu, et väärtuslike metsaelupaikade seisund halveneb veelgi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.