• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjanaabrite raha taltus

    "Ajalooliselt on Põhjamaade ettevõtted Baltimaades, sealhulgas Eestis, kõige rohkem ettevõtteid kokku ostnud, kuid nüüd hakkab nende osakaal järjest vähenema," selgitas advokaadibüroo Sorainen advokaat Toomas Prangli uuringu tulemusi.
    Prangli hinnangul on vale öelda, et Põhjamaade investorid oleksid Eesti vastu huvi kaotanud. Tema sõnul rajavad skandinaavlased siia oma ärisid edasi, ainult hoogne ettevõtete ülevõtmine lahtus kriisiaastatel ja on kasin siiani. Prangli arvates võib jahenemise põhjus peituda selles, et suur osa investoritest on Baltimaades juba kanda kinnitanud, mistõttu suurema hoo vaibumine on ootuspärane.
    Uuringu tulemustele oponeeris aga Swedbank, kelle hinnangul kriisiaastatel välisinvestorite huvi Balti riikide ettevõtete ülevõtmise vastu vähenes, kuid eelmisel aastal investorite huvi taastus. "Loomulikult mõjutas ülemaailmne kriis investeeringuid Eestisse ja kriisiaastatel ülevõtmised kindlasti ka vähenesid. Siis valitses maailma turgudel ebakindlus tuleviku suhtes ja pigem oodati olukorra stabiliseerumist," edastas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask panga kommentaari. "Kuid möödunud aastal investorite huvi tasapisi taastus ja sel aastal on see olnud üha tugevam," kinnitati pangast.
    Tekkinud on stabiilsus. Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe sõnas, et ülevõtmisturgu iseloomustab siiski pigem stabiilsus. "Ettevõtete hinnad pole oluliselt võnkunud, ka pole suurenenud ootuseid väärtustele. Stabiilsus on tekkinud ja see on hea," sõnas Tammemäe.
    Tammemäe hinnangul on investorid sama agarad ettevõtteid üles ostma, et laiendada enda tootmist ja turuosa. "Strateegiliste investorite huvi on minu arvates endiselt suur Soome ja Rootsi poolelt," ütles Tammemäe. Küll on Tammemäe täheldanud, et pigem on raugenud finantsinvestorite huvi Eestisse investeerida.
    Teisalt näitab eelmisel nädalal avalikustatud uuring, et Vene investorite ülevõtmissoovid on endisel tasemel. "Vene ettevõtted pole näidanud olulist aktiivsuse kasvu, samas pole nende aktiivsus nii palju vähenenud kui Põhjamaade ettevõtete oma," ütles Prangli. Ta lisas, et Venemaa investorite huvi Balti riikide ettevõtete vastu pole kunagi olnud ka nii kõrge kui skandinaavlaste oma.
    Prangli sõnul on suurenenud ka Poola investorite huvi Balti turule investeerimise vastu. Poola ettevõtjad on võtnud Leedu ettevõtteid üle ja sealtkaudu laiendanud oma tegevust ka Lätis ja Eestis, rääkis Prangli.
    Sama kinnitas ka Tammemäe. Tema sõnul kiikavad lisaks poolakatele Eesti poole ka investorid teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. "Eesti on väljapoole paistnud tubli, arenemisvõimelise ja eduka riigina. Kindlasti see soodustab seda, et siiapoole huviga vaadatakse," lisas Tammemäe.
    Tema sõnul on Poola pealinnast Varssavist kujunenud uus Kesk-Euroopa finantskeskus. "Seal on päris palju fondijuhte, kelle huvi on jõudmas ka Eestisse," sõnas Tammemäe.
    Eesti madal võlakoormus meelitab ligi. Üks välisinvestorite huvi põhjus on Balti riikide suhteliselt madal võlakoormus võrreldes teiste Euroopa riikidega. See fakt suurendab investorite usaldust Baltimaade vastu. Swedbanki hinnangul on just madal võlakoormus tekitanud näiteks Norra ja Taani ettevõtjates huvi Leetu investeerimise vastu.
    Baltimaades rohkem laienejaid kui müüjaid. Eelmisel nädalal avalikustati veel teinegi Balti ärikliimat peegeldav uuring, mis tehti kolme Balti riigi ettevõtjate seas. Selle viis läbi advokaadibüroo Sorainen koostöös Eesti, Läti ja Leedu ärilehtede Äripäeva, Dienas Biznessi ja Verslo Žiniosega. Uuringust selgus, et pooled uuringus osalenud Balti riikide ettevõtjatest soovivad lähema aasta jooksul oma tegevust laiendada, ostes ära mõne teise ettevõtte. Kolmandik ettevõtjatest kavatseb aga oma ettevõtte maha müüa.
    Selle uuringu tulemusi kommenteerides ütles Soraineni advokaat Toomas Prangli, et üllatavalt paljud ettevõtted mõtlevad ühinemise või ülevõtmise peale. Prangli hinnangul näitasid Soraineni tehtud uuringu tulemused seda, et Balti riikide ettevõtjad on muutunud julgemaks.
    "Hakatakse mõtlema ka rohkem suuremates plaanides kui ainult kulude kokkuhoiule ja oma ettevõtte kasumlikkuse säilitamisele. Pigem need laienemisplaanid, mis varem olid kalevi all, on nüüd vähemalt ajutiselt välja võetud," kommenteeris ta.
    Enim ülevõtmisi on viimastel aastatel olnud infotehnoloogia ja toiduainetetööstuse sektoris. Uuringust selgus samuti, et Eesti ettevõtjad soovivad pigem Lätist ja Leedust ettevõtet osta. Laienemisvõimalusi otsivad Läti ja Leedu ettevõtjad aga vaatavad pigem oma turule.
    Autor: Katariina Krjutshkova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA tööturu numbrid valmistasid pettumuse
USAs loodi novembris oodatust enam kui kaks korda vähem töökohti, selgub värskest tööturu raportist.
USAs loodi novembris oodatust enam kui kaks korda vähem töökohti, selgub värskest tööturu raportist.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Veho omandas Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.