Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unistused põrkuvad reaalsusega

    Kinnisvara vahetustehingud on mõne inimese jaoks olnud taasiseseisvunud Eestis kui jäänuk nõukogude ajast, kuid paljudele viimane õlekõrs, millest oma probleemide lahendamisel kinni haarata.
    1990ndate alguses levinud, aga hiljem oma praktilisuse puudumise tõttu populaarsuse minetanud vahetustehingud jõudsid taas prožektorite valgusesse aastail 2008-2009, kui kriisi sattunud kinnisvaraturg otsis uusi võimalusi.
    Kui ostu-müügiturg kukkus pea täielikult ära ja nõudlus oli kahanenud miinimumini, siis oli müüjatel võimalik valida kehvadest valikutest parim - kas lõpetada müük üldse, müüa üliodavalt, anda üürile või vahetada.
    Vahetusvõimalus tundus paljude jaoks uus ja kaval lähenemine, mis pidi sügavas võlgade ja majandusprobleemide rägastikus vaevlevad kodanikud uuesti veepinnale aitama. Turu muutumisele reageerisid toona nii kinnisvaraportaalid kui ka -firmad, kes samuti asusid senisest aktiivsemalt vahetusvõimalusi reklaamima.
    Vahetussoovide tippaeg möödas. Kinnisvaraportaali City24 statistika näitab, et kuni 2008. aastani oli Harjumaa korteriturul stabiilselt alla 100 pakkumise, kuid 2009-2010 kõikus pakkumiste arv juba 300-400 ühiku vahel, olles tänavu stabiliseerunud 200-250ni. Ka kinnisvaramaaklerid võivad kinnitada, et viimastel aastatel on huvi vahetuse vastu olnud suur ning päringuid erinevate vahetussoovidega laekub pidevalt.
    Nii statistika kui ka maaklerite kogemuse põhjal saab seega väita, et nõudlus vahetustehingute järele vahepeal kasvas. Kuidas on seis reaalsete tehingutega?
    Maa-ameti statistika ütleb, et selle aasta üheksa kuuga on Harju maakonnas tehtud 11 999 tehingut, millest vahetustehinguid oli 140. Samasugune proportsioon on valitsenud ka viimastel aastatel - vahetustehingute hulk kogutehingutest on Harjumaal jäänud 1-2 protsendi vahele.
    Mõnevõrra võib tegelike vahetustehingute arv olla suurem nende tehingute võrra, mida küll ei vormistata notariaalsete vahetustehingutena, vaid harilike ostu-müügitehingutena, kuid mis sisuliselt on ikka vahetustehingud.
    Aga üldpilti see ei muuda ja seega võib nentida, et vahetustehingud on pigem harv õnnestumine kui levinud põhjus notariaalse toimingu tegemiseks.
    Tehingute nappusel mitu põhjust. Vähese tulemuslikkuse peamine põhjus on asjaolu, et osapooled ei suuda kuidagi kokku leppida objektide väärtuses. Seega võib üks ühele vahetuse realiseerimise tõenäosust pidada nullilähedaseks.
    Iga omanik hindab oma kodu eriliseks ja tema juurde riputatav mõtteline hinnasilt ei kattu enamjaolt teise kinnisvaraomaniku emotsionaalse hinnanguga tema kinnisvarale. Reaalsuses on kergem tehinguni jõuda nendel inimestel, kes on suutelised rahalist kompensatsiooni maksma, kuid ka siin taandub kokkuleppele jõudmine ikkagi rahas mõõdetavale väärtusele, mida üks või teine kinnisvaraomanik oma kodule määrab. Üldjuhul on ootused endale kuuluva kinnisvara hinna suhtes suured ning asemele soetatava kinnisvara hinna suhtes väiksed. Domineerivad unistused ja emotsioonid.
    Samuti on probleemiks osutunud tõsiasi, et enamik vahetajaid soovib oma kodu vahetada väiksema elamispinna vastu. Leida neid, kes tahavad ühe-kahetoalisi kortereid vahetada suuremate korterite või koguni eramu vastu, on turul üsna vähe.
    Suurim grupp vahetushuvilisi soovib vabaneda suurtest kommunaalkuludest ja/või laenumaksetest ning asemele soetada taskukohaste ülalpidamiskuludega elamispinna. Sageli on nad ühel või teisel moel veidi hädas ning kinnisvara vahetamine tundub majandusliku olukorra parandamiseks nutikas lahendus.
    Reaalsus on aga märksa keerukam, kui esialgu tundub. Probleemide lahendamiseks või optimaalse suurusega eluaseme hankimiseks on vahetuse asemel palju praktilisem müüa olemasolev eluase vabaturutehinguna maksimaalset hinda püüdes ning kasutada saadud raha koos finantsvõimendusega uue eluaseme ostmiseks. Nii võib jõuda meelepärase tulemuseni oluliselt varem kui tihtilugu soovunelmaks jääva vahetuslootuse puhul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Majandusminister Sikkut: Operail peab oma suhted Venemaaga üle vaatama
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.