Gaasiministrid tulid pärast vaidlemist ühisele otsusele gaasi hind nafta hinnaga siduda, mis lihtsustab gaasimüüjail oluliselt läbirääkimiste pidamist ostjatega.
Teiseks jagasid gaasiministrid ära turud, kuhu keegi müüb. Näiteks, Katar ei plaani lähemas tulevikus müüa gaasi Euroopasse, selgitas Venemaa energeetikaminister Sergei Šmatko. Venemaa ei plaani aga vähendada gaasitarneid Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonda. See tähendab, et Katar ei konkureeri Euroopa turul Venemaaga, kuid mingeid juriidilisi kohustusi ei ole. See on härrasmeeste kokkulepe, toonitas Venemaa energeetikaminister.
Vastutasuks saab Katar ligipääsu Jamali gaasiväljadele, osaledes Venemaa veeldatud gaasi projektis.
Gaasi eksportivate riikide foorum (nn gaasi-OPEC) moodustatu 2001. aasta mais, kuid juriidilise vormi sai organisatsioon 2008. aasta lõpus Moskvas, kus ministrid kinnitasid põhikirja ja allkirjastasid valitsustevahelise kokkuleppe. Gaasi-OPECisse kuulus algselt viis riiki ja selle peakorter hakkas tööle Dohas. Alates 2009. aastast juhib organisatsiooni Venemaa esindaja Leonid Bohhanovski.
Praegu kuuluvad gaasikartelli Alžeeria, Boliivia, Venezuela, Egiptus, Iraan, Katar, Liibüa, Nigeeria, Venemaa, Ekvatoriaal-Guinea, Trinidad, Tobago ja Oman. Norra, Holland ja Kasahstan osalevad foorumi töös vaatlejatena. Gaasi-OPECi kontrolli all on umbes 80% maailma maagaasivarudest ja umbes sama suur osa gaasiekspordist.