• OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
  • OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
Kuni Hans H. Luik oma investeerimisfirmalt võetud laenult korralikult rahas intressi maksab ning lepingujärgselt laenu ka rahas tagastab, on asjad maksude ja kõige muuga korras, leiab ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna.
Äripäev palus kommentaariumis sõna võtnud ettevõtluskonsultandil lähemalt selgitada, mida maksuametnikud analoogsete juhtumite korral kontrollivad ning millisel juhul klassifitseerub Luige investeerimisfirma HHL Rühma omanikule antud laen maksupettuseks, kuid millise intressiga pole laenuandjal ega laenusaajal täiendavaid maksunõudeid karta.
"Äriseadustikus on laenu andmine vähegi suurema osalusega omanikele piiratud, aga riiki see laen kui selline iseendast ei huvita. Laenukeelu rikkumise eest ei ole ei äri- ega karistusseadustikus ette nähtud ühtki karistust," selgitas Kärsna, lisades, et laenu seaduspärasuse üle vaidlevad omanikud tavaliselt omavahel ja mõnee sellise vaidlusega on ka tema konsultandina kokku puutunud.
"Küll aga võib selline laen saada nii või teisiti karistatud äriühingu pankroti korral, kui pankrotihaldur leiab, et suure laenuga kas põhjustati maksevõimetus või oli see maksejõuetuse üks olulisematest põhjustest. Siis on laenu seadusevastasus raskendavaks asjaoluks," märkis Kärsna.
"Laenu tuleb tagasi maksta vastavalt lepingule, aga tagasimaksmise tähtajad peavad lepingus realistlikud olema. Kui ei ole tegemist krediidiasutusega, ei oodata tulu kättesaamist näiteks kümme aastat, ja tähtaja üle maksuametiga kohtus vaielda on väga raske," täpsustas Kärsna.
Ta lisas, et laenu suurus pluss tagasimakse tähtaeg ja saaja maksevõime peavad olema tasakaalus ning suuremate summade puhul peab olema ette nähtud tagatis, nii nagu seda pangad nõuavad. "Kui tagasimaksmisega tekib raskusi, tuleb kindlasti teha lepingule kirjalik muudatus, aga ka see peab olema realistlik. Selliseid muudatusi ei saa väga palju ja tihti teha, samuti ka laenusummat pidevalt suurendada," ütles Kärsna.
Kui kirjalikku muudatust ei ole ja tasumata summat maksuameti kontrolli käigus ära ei maksta, tulumaksust pääsu pole, kinnitas konsultant, märkides, et kui kunagi on kogu laen tagasi makstud, saab riigilt tulumaksu tagasi küsida.
Kui laenu saaja raha enam tagasi maksta ei taha, muutub laenu niisama mahakandmine erisoodustuseks. Intressi tuleb sellegipoolest maksta vastavalt lepingule. Võib ette näha, et kõigepealt makstakse tagasi laenu põhisumma ja alles siis intress, ent maksuamet võib laenu tagasimaksmist ka uuesti kontrollida, rääkis Kärsna.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele