Palju toob rekordkallis kütus meile maksutulu?

Rootsi suurim majandusleht Dagens Industri kirjutas eelmisel nädalal, et kuna bensiin on rekordkallis, annab see Rootsi rahandusminister Anders Borgile laialijagamiseks lisaks käibemaksuvõitu ligi miljard SEK’i.

ÄP arvutuste järgi on bensiini ja diisli hulgimüügihind kasvanud võrreldes eelmise aasta sügisega (kui 2012. aasta eelarvet kokku pandi) umbes 100 euro võrra tonni kohta.

Oletades, et see hinnatõus tarbimist ei pidurda ning kütuse hulgimüügihind jääb samaks, võiks sel aastal "tänu" kütuse hinnatõusule laekuda eelarvesse umbes 20 miljonit eurot.

Rahandusministeerium ei nõustunud meie arvutustega.  „Käibemaks on lisandväärtuse maks ja seetõttu ei piisa laekumise analüüsis sellest, kui vaadata ainult väljundhinna muutust tanklas. Kui kütusemüüjate sisseostuhind kasvab sama palju, mida nad ise väidavad, siis käibemaksu laekumine praktiliselt ei suurene, sest kasvab ka sisendkäibemaksuna maha arvatav summa,“ kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Kirsipuu märkis, et Rootsi lehes  toodud väide tugineb ainult hinnatõusu analüüsil ja seda ei saa siduda muutusega laekumises.

Rahandusministeerium märkis ka seda, et üldjuhul korrigeerivad tarbijad oma käitumist hinnatõusust tulenevalt. “Seda näitas ka kütuseaktsiisi laekumise vaid 1,2 protsendine kasv 2011. aastal, sealhulgas bensiini deklareeritavad kogused vähenesid 4 protsendi võrra,“ vastas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond. 

Statistikaameti andmetel kallines 2011. aastal mootorikütuste hind keskmiselt umbes 12 protsenti ning see väljendus eriti selgelt eraisikute tarbimise vähenemises. Rahandusministeeriumi hinnangul võib kütuse arvelt käibemaksu laekumine küll suureneda, kuid mõne muu kauba või teenuse tarbimise vähenemisest tulenevalt see jälle kahaneb.