• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 14.03.12, 11:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palju toob rekordkallis kütus meile maksutulu?

Kui Rootsi rahandusminister Anders Borg saab kallinevast kütusest aastas miljard SEKi lisatulu riigikassasse, siis Eesti ei saa meie ametnike teatel midagi.
Rootsi suurim majandusleht Dagens Industri kirjutas eelmisel nädalal, et kuna bensiin on rekordkallis, annab see Rootsi rahandusminister Anders Borgile laialijagamiseks lisaks käibemaksuvõitu ligi miljard SEK’i.
ÄP arvutuste järgi on bensiini ja diisli hulgimüügihind kasvanud võrreldes eelmise aasta sügisega (kui 2012. aasta eelarvet kokku pandi) umbes 100 euro võrra tonni kohta.
Oletades, et see hinnatõus tarbimist ei pidurda ning kütuse hulgimüügihind jääb samaks, võiks sel aastal "tänu" kütuse hinnatõusule laekuda eelarvesse umbes 20 miljonit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahandusministeerium ei nõustunud meie arvutustega.  „Käibemaks on lisandväärtuse maks ja seetõttu ei piisa laekumise analüüsis sellest, kui vaadata ainult väljundhinna muutust tanklas. Kui kütusemüüjate sisseostuhind kasvab sama palju, mida nad ise väidavad, siis käibemaksu laekumine praktiliselt ei suurene, sest kasvab ka sisendkäibemaksuna maha arvatav summa,“ kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.
Kirsipuu märkis, et Rootsi lehes  toodud väide tugineb ainult hinnatõusu analüüsil ja seda ei saa siduda muutusega laekumises.
Rahandusministeerium märkis ka seda, et üldjuhul korrigeerivad tarbijad oma käitumist hinnatõusust tulenevalt. “Seda näitas ka kütuseaktsiisi laekumise vaid 1,2 protsendine kasv 2011. aastal, sealhulgas bensiini deklareeritavad kogused vähenesid 4 protsendi võrra,“ vastas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond. 
Statistikaameti andmetel kallines 2011. aastal mootorikütuste hind keskmiselt umbes 12 protsenti ning see väljendus eriti selgelt eraisikute tarbimise vähenemises. Rahandusministeeriumi hinnangul võib kütuse arvelt käibemaksu laekumine küll suureneda, kuid mõne muu kauba või teenuse tarbimise vähenemisest tulenevalt see jälle kahaneb.
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele