Tõekultus kaotab valikuvõimalused

Ühtlasi ei soosita laiemat ühiskondlikku debatti, pigem summutatakse see võimalikult sügavale kas loosungiga või dogmaga.

Minu meelest on selle üheks põhjuseks juurdunud arusaam, et olemas on universaalne tõde. Leides selle tõe, saavad ka probleemid lahenduse ja eesmärgid püstituse. Selline eeldus omakorda tähendab, et valikuid ei ole – on üks kindel ja universaalne tõde. Kuna valikuid ei ole, siis ei ole tarvis ka laiemat arutelu, ühiskondlikku debatti.

See surnud ring tuleb murda. Sest just valikud tagavad nii paindlikkuse kui ka jätkusuutlikkuse. Seevastu arusaam universaalsest tõest on jäik ja paindumatu ning pärsib kohanemist. Valikute tekkimise eelduseks on lahtiütlemine universaalsetest tõdedest (sisult dogmadest) ja diskussiooni soosimine ühiskonnas, eriti eliidis.

Lihtsustatult on näiteks valida, kas toetada ettevõtjat või tarbijat. Esimese eeldus on, et ettevõtja teab, mida tarbija soovib. Teise eeldus, et tarbija vajadused peaks määrama ettevõtja arengusuunad. Või kas maksustada sotsiaalmaksuga ettevõtet või pigem töövõtjat. Esimese eelduseks on, et riik on targem ja tulemuseks, et inimene ei taju vahetut vastutust ei enda ega ümbritseva ees. Teise eelduseks, et inimene on targem ja tulemuseks, et ta teeb teadlike otsuseid. Erinevate teemades ja ajajärkudes võivad valikud osutuda erinevateks. Kuid vaid eeldusel, et valikuid on.