Kriisiotsuse hind

Turgude tõusulaine jäi kasutamataEnamik erinevusest tuleb kogumise distsipliinist kinni pidamisest. Kuigi sissemaksed II sambasse on suhteliselt väikesed, siis aja jooksul koguneb nendest kokku Linnupõllu sõnul arvestatav summa. "Loomulikult oleks kliendid olulisemal määral saanud osa 2009. aasta teise poole ja 2010. aasta headest tootlusest juhul, kui sissemakseid poleks otsustatud peatada," märkis Linnupõld ja lisas, et 2009-2010 tegid väärtpaberiturud tagasi suure osa kriisiaegsest kukkumisest, mistõttu sellel perioodil oleks olnud just kasulik makseid teha.

Ka SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul oli otsus algusest peale kliendile negatiivne. "Täna saab teha tagantjärgi arvutusi ning hinnata otsuse negatiivset mõju, mis peamiselt tekkis maksete peatamisest turgude madalseisus, välistades koos sellega pensionivarade maksimaalse osaluse turgude kasvust," märkis Holst ja lisas, et teiselt poolt oli tegemist selgelt poliitilise otsusega, mis andis Eestile võimaluse üle minna eurole. "Kui euro aitab majanduse kasvule kaasa, mis toob töötust alla, siis kas ilma selle otsuseta oleks meie elu parem?" viskas Holst õhku küsimuse.

LHV Panga fondijuhi Andres Viisemanni sõnul polnud riigi otsus peatada II samba maksed kindlasti kergete killast, kuid see oli olukorrast tingtitud raske otsus. "Vaevalt, et keegi seda soovis ja selle üle uhke on. Ma usun, et see ei olnud kellegi vabast tahtest sündinud otsus. Seetõttu ei pea ma õigeks ka seda kritiseerida," märkis Viisemann ja lisas, et täna peaks pigem keskenduma sellele, kuidas aidata tulevikus inimestel koguda vahendeid, mille arvel pärast pensionile jäämist oleks võimalik oma elustandardit säilitada.

Keskmise palga saajal pension 4-6 eurot väiksemTootlusi, turgude tõuse-mõõnu ja aega kõrvale jättes ning pensioni kogumise fakti arvestades saab külmutamise otsuse tõttu Eesti keskmise palga teenija tulevikus Holsti andmeil 4-6 eurot väiksemat kuupensioni. Swedbanki arvutuste kohaselt seitse eurot.

TAUST

Teekond eurole külmutas pensioniPeaminister Andrus Ansip põhjendas 2009. aastal Valitsuse pressikonverentsil pensionimaksete külmutamist kommenteerides, et kulude kärpimisele euro kasutuselevõtuks vajalike kriteeriumite täitmiseks ei ole alternatiive. Vastasel juhul pidanuks riik Ansipi sõnul puuduva raha laenama, mis toonaseid laenuintresse arvestades ei oleks maksumaksjaile mitte tulu, vaid kulu toonud. See oleks pea poole suurem olnud oodatavast tulust. Ansip välistas ka riigi võlakirjade emiteerimise, mis oleks tema sõnul laenuga samaväärne ja halvendaks valitsussektori tasakaalu."Sammaste süsteem iseenesest on hea. Kriis toob välja ka süsteemi puudused ja me peame endale tunnistama, et meie sambad vajavad remonti. Ei ole õigustatud väide, et kõikjal on turud kukkunud ja mille poolest meie erineme? Me erineme ja erineme halvas mõttes. Järelikult muutused on vajalikud," kommenteeris Ansip ja tõi näiteks, kuidas teima investeering teise sambasse - 242 000 kroonist sai 200 0000 - seitsme aasta jooksul tulu ei teeninud.Maksete külmutamisega säästis riik 2009. aastal ca 100 mln eurot.