VIDEO: miks külmutas riik II samba maksed?

 [archiveVideo id='valitsus_pensionisammas.flv'][/archiveVideo]

Vastasel juhul pidanuks riik Ansipi sõnul puuduva raha laenama, mis toonaseid laenuintresse arvestades ei oleks maksumaksjaile mitte tulu, vaid kulu toonud. See oleks pea poole suurem olnud oodatavast tulust. Ansip välistas ka riigi võlakirjade emiteerimise, mis oleks tema sõnul laenuga samaväärne ja halvendaks valitsussektori tasakaalu.

Maksete külmutamisega säästis riik 2009. aastal ca 100 miljonit eurot.

Tänane Äripäev kirjutab sellest, kuidas inimesed kaotavad siis, kui kaheks aastaks sissemaksed peatada. Ma vaidlen vastu, riigil raha ei ole selleks, et teise samba sissemakseid teha, järelikult kui mitte külmutada sissemakseid, siis tuleks see raha laenata kuskilt. Äripäev pakub, et emiteerige võlakirju. Ma ei tea, missugust tulusust oodatakse, aga igal juhul nad loodavad, et see teine sammas teenib tulu 6% aastas. Ütleksin, et väga optimistlik lootus.

Sellist tulu, jah, minu investeering teise sambasse 7 aasta jooksul pole teeninud. Mina ja minu riik oleme sinna sambasse maksnud 242 tuhat krooni minu nimel ja sellest on pisut alla 200 tuhande järel. Ehk siis ma küsin, kus on minu 6% seitsme aasta jooksul.

Ma ei sea kahtluse alla meie pensionisammaste süsteemi, aga kriisi ajad toovad välja ka süsteemide puudused. Me peame endale praegu tunnistama seda, et meie raha, kodanike raha, riigi poolt lisatud raha ei ole sammastes kõige paremal moel kasutatud.

Aga usume siiski, et tuleb tootlus 6% aastas. Siiani paraku on ära kadunud. Aga kui ta tuleb ikkagi, siis ma väidan, et tuginedes näiteks Leedu kogemusele, peame raha laenates maksma aastas intresse 9-10%, peale eilset Fitch reitingu alandamist ilmselt rohkem, mitte vähem. See tähendab seda, et maksumaksjad ei saa mitte seda tulu, mida Äripäev lubab, vaid maksumaksjate kulu tänu sellele, et raha tuleb laenata on pea poole suurem kui oodatud tulu. See on meie valik.

Iseenesest see samba ja sammaste haldamise teema, see on väga tõsine teema ja see tuleb fookusesse võtta sõltumata valitsussektori tasakaalu küsimustest. Kuid nagu ma ütlesin, kriisi aeg toob välja süsteemi puudused.

Puuduseks on kindlasti see, et võrreldes teiste riikidega, võtame võrdluseks OECD riigid, siis me näeme ikka väga, väga kehvad välja oma tulususega. Siin teile üks graafik näidata, kus on Eesti? See punane on Eesti. Palju kaotanud oleme? Möödunud aasta jaanuarist oktoobrini 33%. Kus Island on? Island on see siin. Siis siin on kuskil T¹ehhi, pluss 1,9%.

Kas langus on ainult meil olnud või? Meil ei ole mitte mingisugust panganduskriisi olnud, Eesti riik on üks vähestest riikidest, kus valitsus pole pidanud oma finantssektori päästmiseks raha investeerima, meie pangandus on olnud võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega väga tugev, hästi kapitaliseeritud, heade reservidega, kuid samba haldusega me ei ole väga hästi hakkama saanud.

Samas haldustasud, kui viidata näiteks Praxise teadlasele Andres Võrgule, on Eesti puhul Ida-Euroopa ühed kõige kõrgemad. Kui sealt kas või 0,2% kokku hoida, siis eeldades seda 6%list tulusust, kahe-aastane sissemaksete peatamine ei tähendaks mitte mingisugust vahenditest ilma jäämist kauges tulevikus. Läks pikale.

Mul on kaks küsimust, esimene on härra peaministrile. Kuivõrd tõenäoline teie arvates on see, et koalitsioonipartnerid ikka jõuavad kokkuleppele teise pensionisamba külmutamise suhtes?

Mis need alternatiivid meil on, ma küsiksin. Rahandusminister Ivari Padar ütles, et reserve on meil 14 miljardit, ma ei ole ise algallikatest seda kontrollinud, aga seda on 1,7 miljardit vähem kui oli kuu tagasi. 14 miljardit mõni aeg veel kestab. Aga kui me ei sea oma kulusid rohkem vastavusse tuludega, siis need reservid saavad otsa ja mis me siis teeme? Siis tuleks raha laenata. Kes laenab? Kust laenatakse? Ja kui palju selle eest maksta tuleb?

Me näeme praegu oma lõunanaabrite näitel, et laenamine mitte et ei ole kerge, vaid ei pruugi üleüldse õnnestuda ja siis on laenajaks IMF. IMF esitab oma tingimused. Ja need tingimused laias laastus tähendavad seda, et me peame ikkagi oma kulutused rohkem seadma vastavusse oma tuludega.

Ma küsin, et miks meil seda kõike järgnevat siis vaja on? Meil lihtsalt pole teist väljapääsu, me peame lahenduse leidma. Ja kui keegi ütleb, et lahendus on võlakirjade emiteerimine, siis ma ütlen, sõbrad, et võlakirjade emiteerimine on seesama laenu võtmine, see on seesama valitsussektori tasakaalu halvendamine. Miks arvab võlakirjade propageerija, et see on kuidagimoodi parem kui laenamine?

Samas, võlakirjasid oma siseturule emiteerides me võtaksime pankadelt ära ressursi, mida nemad kasutavad selleks, et ettevõtlust edendada. Nad laenavad selle ressursi ju ettevõtetele välja. Sel juhul hakkaks ka riik võtma midagi, mis praegu kuulub eraettevõtjatele, lihtsalt nende käest ära, mis minu meelest mitte kuidagimoodi ei saa meie majandust elavdada. Meil ei ole kulude kärpimisele alternatiivi. Nii nagu lätlased ja leedulased on oma teise samba sissemakseid oluliselt vähendanud, peame ka meie tegema.

Meie ettepanek on null pluss null: ei maksa kodanik kahe aasta jooksul sisse sinna sambasse ja ei maksa riik sinna sambasse sisse. Jutud sellest, et alt tuleb osta, et siis hakkab kasvama, on minu meelest kantud ülimalt naiivsest mõttelaadist. Ma tahaks näha seda tarka inimest, kes teab, mida alt osta. Kui see oleks üldine teadmine, mida iga fondi haldur praegu valdab, siis kõik nad ju sööstaksid odavalt ostma, aga millegipärast me näeme, et hinnad ei tõuse tormiliselt. Ehk siis, kui hinnad on all, siis on alati kaks võimalust, kas hakkavad tõusma või lõpetavad hoopis nulliga.

Paraku ma näen, et minu pensioniraha on investeeritud ka nendesse väärtpaberitesse, mida on peetud väga konservatiivseteks, mis praegu on tühjad, kust ilmselt ei ole midagi loota. Soovitan teil külastada lehekülge www.pensionikeskus.ee , seal on üks rubriik „Uudised“, lööge lahti need uudised ja vaadake pealkirju. Te näete artikleid, sealhulgas ma nüüd tahaks vastukaaluks kiita Äripäeva, Äripäevas avaldatud artikleid. Jah, me oleme kõiki neid artikleid varem lugenud, aga me ei ole nendele väga palju tähelepanu pööranud. Nad on kuidagi silme eest mööda lastud, nüüd võiks neid värske pilguga uuesti lugeda, kui hästi siiski meie vara on valitsetud. Küsigem, kui palju me kõige selle eest oleme maksnud ja mille poolest siis meie varahaldurid, varavalitsejad erinevad T¹ehhi varavalitsejatest? Me teame ju, et need investeeringud on põhiliselt tehtud väljapoole Eestit, mitte siia Eestisse. Nii et küsimusi on palju, see ei ole niisama lihtne, must-valge küsimus, jätame maksmata, tulevikus jääb saamata.

Sõbrad, me peame seda uskuma, et kui me täna paneme sisse, saame tulevikus rohkem, aga nii edasi jätkates minul seda veendumust ei ole. Me peame oluliselt karmistama investeerimisreegleid.

Küsimus härra peaministrile. Ütlesite, et teise pensionisamba ajutisele külmutamisele ei ole alternatiivi. Kas koalitsioonipartnerid on jõudnud või jõudmas samale seisukohale? Kui mitte, siis milles nende vastuväited seisnevad?

Mulle tundub, see on täpne formuleering, et selles osas äratundmine on kõigil, et kaheks aastaks sissemaksed tuleb peatada. Kuid küsimus on selles, et mis saab edasi pärast kahte aastat, ja siin on seisukohad erinevad. Ühele erakonnale tundub, et asjad hakkavad minema kiiresti väga hästi ja et siis me võiksime kohe lubada, et me maksame sinna sisse 3 pluss 6 protsenti ehk siis kodanik maksab 3 protsenti ja riik maksab 6 protsenti sinna sisse. Ma ei tea, kas kodanikud sellega nõus on, aga vähemalt nii eeldatakse, et nad on nõus ja sellest väga huvitatud. Ja teised, kes arvavad, et see oleks katteta vekslite väljaandmine. Mina kuulun nende teiste hulka.

Selleks peab olema hiromant või mõni nõid, kes suudab praegu ette ennustada, missugune on valitsuse tulude seis, riigi tulude seis aastal 2013. Öelda praegu, et siis on meil tulusid nii palju, et me saame 6 protsenti riigi poolt töötajate tuludelt maksta teise pensionisambasse. Minu meelest on see katteta lubadus. Aga põhimõtteliselt sellised maksutõusu lubadused ei ole minu hinnangul nii valitsuse sektori tasakaalu täna mõjutavad.

Sammaste süsteem iseenesest on hea ja sammaste süsteemi on välja pakkunud aastaid tagasi Maailmapank ja Eesti on üks paljudest riikidest, kus on see sammaste süsteem üle võetud. Igal pool ei ole teist sammast, on riigipoolne ja vabatahtlik kindlustus pensioni tarvis, aga iseenesest see süsteem on hea. Nagu ma juba ütlesin, kriis toob välja ka süsteemi puudused ja me peame endale tunnistama, et meie sambad vajavad remonti. Ei ole õigustatud väide, et kõikjal on turud kukkunud ja mille poolest meie erineme? Me erineme ja erineme halvas mõttes. Järelikult muutused on vajalikud.

Autor: 1321-aripaev