Maardu linnapea võitleb vabast ajast natsismiga

Nii veetsid Bõstrov ja Zarenkov mullu ühe augustikuise reede Riias Venemaa kaasmaalaste ajakirja Baltiiski Mir laiendatud toimetuse nõukogu ümarlaual. Ajakirja kirjastaja Zarenkov rääkis seal, kuidas nad kaotavad oma usaldusväärsuse, kui ei kajasta väljaandes elementaarseid inimõiguste rikkumisi Lätis ja Eestis. Samuti panevad kaasmaalasi muretsema neonatsistlikud meeleolud, russofoobia ilmingud ning püüded sundida kaasmaalasi unustama vene keelt ja kultuuri.

Oktoobris oli Bõstrov Moskvas, kus veetis ühe esmaspäeva ülemaailmsel kaasmaalaste konverentsil, kus räägiti vene keele staatusest välisriikides. Tänavu märtsi keskel oli Bõstrov jälle esmaspäevast kolmapäevani Venemaal, seekord kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu istungil.

Rahvamaja direktor Zarenkov käis MTÜ Natsivaba Eesti esindajana eelmise aasta oktoobris Peterburis kaasmaalaste Balti foorumil. Eestist oli seal 13 inimest, teiste seas liikumise Öine Vahtkond esindaja Sergei Tšaulin ning büroo Internatsionaalne Venemaa esindaja Dmitri Klenski, aga ka riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Max Kaur Tallinna linnavolikogust.

Selle aasta jaanuaris kulus Zarenkovil üks neljapäevane päev liikumise Maailm ilma natsismita konverentsile Moskvas.

Märtsis väisas ta Moldova pealinna Chisinaud, kus toimus Euroopa vasakpartei konverents – Fašismi oht tänapäeva Euroopas. Nädal hiljem oli Zarenkov juba ümarlaual Riias, kus arutati parempoolse radikalismi probleemidest Balti riikides ning mida see toob kaasa Euroopale ja maailmale.

Äripäev küsis teabepäringuga Maardu linnavalitsuselt, millised kulud kaasnesid linnapea ja rahvamaja direktori Venemaa kaasmaalaste asjade ajamisega linnale.

"Linnapea käis nendel üritustel oma vabast ajast ja linnale ei kaasnenud sellega kulusid. Linnapea ametikoha iseärasustest tulenevalt täidab ta sageli ametikohustusi ka laupäeviti-pühapäeviti, mille kompenseerimiseks on tal õigus saada vaba aega," selgitas vastuses Maardu linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma.

Samasugune oli vastus ka Zarenkovi kohta. "Maardu rahvamaja direktorina peab ta täitma töökohustusi sageli ka laupäeviti-pühapäeviti ning õhtuti, samuti riiklike pühade ajal, kui rahvamajas toimuvad üritused, mistõttu kohaldatakse talle tööaja summaarset arvestust," teatas linnasekretär.

Küll on Maardu linn juba üksteist aastat vähetuntud organisatsiooni Ülemaailmne Põhjala Linnade Linnapeade Assotsiatsioon (World Winter Cities Association of Mayors) liige ning linnapea Bõstrov kui organisatsiooni asepresident käib kaks korda aastas toimuvatel töökohtumistel ja konverentsidel. Kolmel viimasel korral on konverentsid toimunud Aasias, korra Jaapanis ja kaks korda Mongoolias. Kulud tasub organisatsioon. Aastamaks on Maardu linna jaoks 1440 eurot.

Bõstrov on konverentsidel käinud ka linnarahva raha eest. 2010. aasta maikuus Moskvas Läänemere Linnade Liidu konverentsil ning eelmisel aastal Maltal Euroopa hariduskonverentsil."Maardu on ikkagi päris suur transiidikeskus siinses piirkonnas. Kui linnapea käib konverentsidel, on tal alati kaasas Muuga sadamat ja ka teisi linnas tegutsevaid ettevõtteid tutvustav CD ja muud materjali. Numbrites raskesti mõõdetav, muidugi, ja nalja on selle üle ka kerge teha," lisas linnasekretär Kaldma.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) tekkis 2008. aastal Eesti Vasakpartei ja Konstitutsioonierakonna ühinemisel. Maardus on ainuke suurem omavalitsus, kus partei esindajad on võimu juures. Lisaks linnapeale kuulub ka volikogu esimees Leo Repponen EÜVPsse.